RKIK müüs maha Seli mõisakompleksi

Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) müüs enampakkumisel Seli mõisakompleksi. Uus omanik plaanib mõisaansambli säilitada ning leida selleks sobiv kasutusviis.
RKIK müüs enampakkumisel alghinnaga ehk 380 000 euro eest maha Raplamaal asuva Seli mõisakompleksi.
Seli mõisa kinnistu tuli RKIK-i haldusse 2019. aastal, kui Seli tervisekeskus lõpetas tegevuse iseseisva asutusena ning liideti kaitseväega. Kuivõrd tervisekeskus kolis Tartusse Raadile, puudus edaspidi vajadus Seli mõisakompleksi kasutamiseks ning see pandi müüki, ütles ERR-ile RKIK-i meediasuhete ekspert Andra Nõlvak.
Kompleksi ostis Eksfisk, mille omanik Maria Peetri ütles ERR-ile, et Seli mõisas nähakse eelkõige pikaajalist arendusprojekti.
"Esimene eesmärk on mõisakompleks pärast tehingu lõpuleviimist korralikult üle võtta, saada terviklik ülevaade hoonete tehnilisest seisukorrast ning tegelda esmalt vara säilitamiseks vajalike töödega," lausus ta.
Edaspidi soovib uus omanik kompleksile leida sellise kasutuse ja arengusuuna, mis võimaldaks ajaloolist mõisaansamblit säilitada ja järk-järgult uuesti aktiivsesse kasutusse võtta.
"Täpsemaid lahendusi on praegu veel vara välja kuulutada, sest osa küsimusi vajab alles projekteerimist, planeeringulist läbivaatamist ja kooskõlastusi. Tegemist ei ole projektiga, mida soovime kiirustades valmis teha, vaid pikaajalise arendusega, kus tahame teha asju õiges järjekorras," ütles Peetri.
Peetri lisas, et kuigi oksjon on lõppenud, pole veel notaritehingut toimunud.
Peetri Lõheäri pidav osaühing Eksfisk tegeleb kalatoodete jae- ja hulgimüügiga. Mullu teenis ettevõte 330 000 eurot kasumit, aasta varem oli kasum pea 280 000 eurot. Mulluse majandusaasta aruande järgi oli ettevõttel üle miljoni euro jaotamata kasumit.
Mõisakompleksi kuuluvad peahoone ja mitu kõrvalhoonet, näiteks teenijatemaja ja vesiravila.
Seli mõisa kohta pärinevad esmaandmed 1474. aastast. Esimesed hooned olid ehitatud puidust, õlg- või rookatusega, mis pole aga säilinud. Seli mõisa esimesed (pae)kiviehitised püstitati alles 18. sajandi keskel või teises pooles. Nendest on tänaseni säilinud härrastemaja ehk peahoone, valitsejamaja ja hobusetall. Ülejäänud paekivist hooned ehitati eelduslikult 18. sajandi lõpus, märgiti mõisakompleksi müügikuulutuses.

Toimetaja: Marko Tooming









