Erik Gamzejev: äreval ajal vajab ka majandus kiirreageerimist

Foto: Siim Lõvi /ERR

Aga uue majanduse käimatõmbamiseks on vaja kiirreageerimist ja hoopis erksamat tempot kui rahulikel aegadel, ütleb Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Jaanipäeva eel vilksas uudistest läbi, et jagamisele läheb 153 miljonit eurot neile, kes asuvad Ida-Virumaal uusi ettevõtteid looma või olemasolevat tootmist laiendama.

See raha tuleb Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist ja on mõeldud valuvaigistina sellele kahjule, mida Euroopa Liidu kliimapoliitika on Ida-Virumaa majandusele, tööhõivele ja heaolule viimastel aastatel põhjustanud. 

153 miljonit eurot on ühelt poolt justkui suur summa, mis teeb kadedaks iga teise maakonna. Samas tasub suurusjärgu tunnetamiseks võrdluseks tuua, et see on vaid ligikaudu pool uue õlitehase või veerand Auvere elektrijaama ehituse hinnast. Viru Keemia Grupil kulub aga näiteks plaanitava tselluloosi- ja teiste biotoodete tehase ehituseks kuus korda rohkem raha. 

Arvestades aga ehituse ja materjalide järsku hinnatõusu, saab ilmselt 153 miljoni eest vastu kõvasti vähem, kui võis arvestada mitmeid aastaid tagasi, mil õiglase ülemineku fondi rahasummat Ida-Virumaale planeeriti. 

Aga siiski on stardipukkidel kümneid ettevõtteid, kes oma plaanide elluviimiseks Ida-Virumaal investeerimistoetust taotlema hakkavad. Magnetid, toidulisandid, paekivijahu on vaid mõned näited, mida soovitakse abiraha toel Ida-Virumaal tootma hakata. Reeglite kohaselt peavad toetust saavad tootmised olema keskkonnasõbralikud, üheks märksõnaks on ringmajandus. 

Kui ka vaid osa plaanidest teoks saab, toob see maakonda juurde sadu uusi hea palgaga töökohti ja mitmekesistab kohalikku majandust. Lisaks esimesena nii-öelda põllule tulevale suurinvesteeringute toetusele peaksid veel sel aastal avanema ka teiste meetmete rahakotirauad. Kokku on õiglase ülemineku fondis Ida-Virumaale mõeldud 340 miljonit, millele peavad oma panuse lisama ka ettevõtjad või kohalikud omavalitsused. Üheks uueks suunaks on loomemajanduse arendamine, sealhulgas digi- ja multimeediakeskuse rajamine koos filmivõtete paviljoniga. 

Kas õiglase ülemineku fondist tulev raha korvab poliitiliste heitmekvootidega lämmatatud põlevkivitööstust ja annab murrangulise tõuke kogu piirkonna uuestisünniks, on esialgu ennatlik hinnata. Aga tulemas on uue majanduse ülesehitamise seemneraha ja see ei tohiks ikalduda, vaid hakkama tooma maksutulu nii piirkonnale kui kogu riigile. On põhjust ettevaatlikuks optimismiks, et Ida-Virumaa, mis on aastaid olnud Eestis suurima tööpuudusega piirkond, saab selle toel uue hingamise. 

Küsimus on aga selles, kui kiiresti. Õiglase ülemineku fondist kui Ida-Virumaa päästerõngast on poliitikud rääkinud juba vähemalt kolm aastat. Alles nüüd avanes ministri allkirjaga esimene toetusmeede.

Oma pool aastat võib kuluda taotluste esitamiseks ja hindamiseks. Siis järgneb planeeringute tegemine, keskkonnamõjude hindamine, projekteerimine, ehitamine ja muud tegevused, milleks võib kuluda aastaid. Ettevõtetel, kes asuvad tegutsema Ida-Virumaal varem valminud tööstusparkides, on osa bürokraatiaülesandeid ette ära tehtud, teistel mitte. 

Kui kliimapoliitika halvad küljed näitasid end Ida-Virumaal juba kolm-neli aastat tagasi, siis rõõmsam uus majandus ilmutab end tuntavas ulatuses heal juhul alles kolme-nelja aasta pärast. Ehk vahele jääb kuus kuni kaheksa aastat.

Mõnevõrra leevendab ajutiselt olukorda, et põlevkivienergeetika, mida asuti suure tuhinaga maha matma, tuleb praeguses energiakriisis osaliselt hauast taas välja kaevata.  

Majandusekspert ja endine minister Raivo Vare rääkis tänavu kevadel Põhjarannikule, et leevendamaks viimastel aastatel Ida-Viru majandust tabanud hoope, peaks valitsus hakkama selle piirkonna arenguid ja ettevõtlust puudutavaid otsuseid tegema vähemalt kaks korda kiiremini kui varem ning vähendama tunduvalt bürokraatiat. Kui see toimib, siis võiks sama hakata tegema ka kogu riigis. 

Kui Eesti on võtnud sihiks liikuda süsinikujalajälje poolest nulli suunas, siis selle toetuseks võiks bürokraatia enda jaoks sihtida vähemalt koefitsienti 0,5. 

Ida-Virumaa on niigi juba pikalt oodanud. Kui põlevkivitööstust haavas kliimapoliitika, siis Venemaa kallaletung Ukrainale ja sellega kaasnenud möödapääsmatud sanktsioonid on rappinud ka teisi piiriäärse maakonna suuremaid majandusharusid: logistikat, metallitööstust, turismi.

On arusaadav, et äritegevusele Putini režiimi poolt juhitava riigiga, mis hävitab naaberriigis terveid linnu, tapab tsiviilelanikke, püüab meelega tekitada maailmas näljahäda, pole mingit poliitilist ega moraalset õigustust. Aga samas tuleks kiiresti aidata ka neid oma piirkondi, mis sanktsioonide mõjul teistest rohkem pihta saanud.

Eesti idapiirkonnad, nii Ida-Virumaa kui ka Kagu-Eesti, ei ole selles mõttes mingiks erandiks. Helsingin Sanomat kirjutas jaanipäeva eel, et Ida-Soome, mis on olnud majanduslikult Venemaaga tugevalt seotud, peab nüüd õppima elama uue raudse eesriide varjus ja vajab riigilt muutusteks toetust. 

Uues olukorras peaks tekkima ka paremaid võimalusi Ida-Eesti, Ida-Soome ja Ida-Läti tihedamaks koostööks. Kui ida-lääne suuna uks tuleb turvalisuse huvides kõvasti kinni keevitada, siis seda laiemalt võiks avaneda põhja-lõunasuunalised teed. Nii investeeringute, kaubavahetuse, turismi kui ka näiteks militaartööstuse jaoks. 

Ei ole kahtlust ka selles, et mida paremal majanduslikul järjel on Ida-Virumaa, seda vähem on Kremli propagandal võimalusi siin elavaid venekeelseid inimesi oma meelevalda tõmmata. See on samuti üks oluline julgeolekutegur. Aga uue majanduse käimatõmbamiseks on vaja kiirreageerimist ja hoopis erksamat tempot kui rahulikel aegadel. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected] Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: