Asjaga kursis olevate inimeste sõnul loodavad pooled enne oktoobri lõpus Montrealis toimuvat tippkohtumist EL-iga kokku leppida, kui suure panuse Kanada teeb Brüsseli juhitavasse 90 miljardi euro suurusesse Ukrainale antavasse laenu, teatas väljaanne Financial Times (FT).

Kanada peaminister püüab luua liberaalsete riikide liitu, mis on pühendunud USA presidendi Donald Trumpi tegevuse tõttu kaosesse paisatud mitmepoolse maailmakorra säilitamisele, ning soovib Euroopa liitlastele oma pühendumust näidata, panustades Ukraina toetuslaenu, ütlesid allikad FT-le.

Seni on ainus Euroopa Liidu väline riik, mis selles laenus osaleb, Ühendkuningriik.

"Oleme tänulikud kogu toetuse eest, mida Kanada Ukrainale annab, ning oleme valmis koos veelgi rohkem ära tegema," ütles üks Euroopa ametnik.

Carney sõidab sel nädalal Euroopasse, kus kohtub kolmapäeval Strasbourgis Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, kes esitab samal päeval Euroopa Parlamendi ees oma kõne olukorrast Euroopa Liidus puhul. Seejärel peaks Carney lendama Liverpooli, et kohtuda Ühendkuningriigi uue peaministri Andy Burnhamiga.

Kanada on juba eraldanud Ukrainale 6,5 miljardit Kanada dollarit ehk neli miljardit eurot sõjalist abi. Eelmisel neljapäeval kirjutasid Carney ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski Kanadas alla kahe riigi vahelisele "100-aastase partnerluse" kokkuleppele.

Kiievil seisab järgmisel aastal silmitsi eelarvepuudujäägiga, kuna Venemaaga peetava sõja kulud kasvavad.

Kanada loodab EL-iga läbi rääkida ka muid kokkuleppeid, otsides samal ajal tuge oma kaubandussõjas USA-ga. Ottawa peaks ühinema ka EL-i superarvutivõrgustikuga, et teha koostööd tehisintellekti valdkonnas, ning sõlmima Brüsseliga digikaubanduse kokkuleppe.

Pärast ametisse asumist eelmisel aastal on Carney püüdnud mitmekesistada Kanada rahvusvahelisi suhteid ning ühendada maailma keskmise suurusega riike alternatiivina USA-kesksele maailmakorrale. Sel aastal Davosi majandusfoorumil peetud kõnes väitis ta, et senine maailmakord on läbimas mitte üleminekut, vaid murdumist.

Pinged teravnesid eelmisel kuul, kui Ottawa kaubandusläbirääkimised Washingtoniga kokku varisesid ning mõlmad pooled teineteise suhtes rängad piirangud kehtestasid. Carney kuulutas siis: "Kui sind rünnatakse, oled sa sõjas, ja meid rünnati."

Kulisside taga on Carney küsinud EL-ilt ka ambitsioonikat assotsieerunud liikmesuse mudelit, kuid Brüsseli ametnikud on sellest nimetusest hoidunud, arvestades EL-i tihedaid suhteid selliste riikidega nagu Norra, Türgi ja Ühendkuningriik.

Pooled on kokku leppinud koostöös kuues valdkonnas: kaubandus; julgeolek ja regulatsioonid; kriitilise tähtsusega toorained; energia ja puhtad tehnoloogiad; viisavabaduse laiendamine; ning finantssüsteemid.

"Minu kindel isiklik veendumus on, et rahvusvaheline kord ehitatakse uuesti üles, kuid see ehitatakse üles Euroopast," ütles Carney mais toimunud tippkohtumisel.

Brüsselis asuva Kanada-ELi kaubandus- ja investeerimisühenduse president Mark Camilleri ütles, et kuigi suhted süvenevad, ei ole Ottawalt ja Brüsselilt niipea oodata uut ulatuslikku kõikehõlmavat kokkulepet.

Camilleri sõnul on aga tekkimas selgem arusaam sellest, mida tähendab majandusjulgeoleku kontekstis tegelikult olla usaldusväärne partner.

"Kui Kanada ja EL saavad selle õigesti toimima, võib sellest saada mudel, mida saab kohandada ka teiste samameelsete riikide, näiteks Ühendkuningriigi, Norra, Jaapani ja Austraalia jaoks," ütles ta.

EL-i ametnikud ütlesid siiski, et nad ei saa pakkuda Ottawale samaväärset suhet nagu sellistele riikidele nagu Norra ja Šveits, kes maksavad EL-i eelarvesse, et saada ligipääs siseturule.

"Peame olema realistlikud ja pragmaatilised ning Kanada ootusi juhtima," ütles teine EL-i ametnik.

Kolmas lisas: "EL soovib Kanadaga võimalikult lähedasi suhteid ning just selle nimel me töötame."

Umbes kümme EL-i 27 liikmesriigist ei ole endiselt ratifitseerinud Kanadaga sõlmitud kaubanduslepingut, mis hakkas ajutiselt kehtima 2017. aasta septembris. Põhjuseks on mure, et Kanada põllumajandustoodete eksport võib kahjustada Euroopa põllumehi.

USA on endiselt Kanada suurim kaubanduspartner: ajalooliselt on umbes 75 protsenti Kanada kaupade ekspordist läinud USA-sse ning kahe riigi aastase kaubandussuhte väärtus on ligikaudu 620 miljardit eurot.

Kaubavahetus Euroopaga on märksa väiksem, ulatudes 2025. aastal ligikaudu 130 miljardi euroni.

Asjaga kursis olevad inimesed märkisid, et Kanada standardid on USA omadele lähedasemad kui EL-i omad ning jäävad tõenäoliselt selliseks ka edaspidi, kuna Kanada sõltub USA turust.

EL soovib, et Kanada vähendaks enne järgmisel kuul Montrealis toimuvat tippkohtumist tollimakse EL-i terase- ja alumiiniumiekspordile ning leevendaks oma "Buy Canadian" ehk "Osta Kanadast" poliitikat.