Kurro loodusspaast sai üle 40 aasta esimene Peipsi põhjarannikule rajatud suur puhkekompleks. Hooned ehitati rannikumetsa nii, justkui oleks need sinna helikopteriga tõstetud. Mets on toa uksest käega katsuda. Külastajatele pakutakse pikka ja aeglast puhkamist.

Kurro loodusspaa tegevjuhi Killu Maidla sõnul on Fred Jüssi hästi öelnud, et eestlane võiks õppida paremini molutama ja see keskkond on loodud. "See tõepoolest paneb inimesed molutama," sõnas ta.

Kurro omanike arvates vajab üha kiiremaks ja kurjemaks muutuv digiühiskond just sellist laadi lõõgastumist.  

"Päris sellist kohta, kus sa läheksid maale, metsa, loodusesse, kuulaksid puude latvades tuule kohinat ja vaataksid Peipsi peal neid augustikuiseid möllavaid vahuseid laineid ja samas oled mõnusas teeninduses, mõnusas keskkonnas, hubases toas, neid ei ole," ütles Kurro asutaja Andres Linnas. Ta usub, et mida aeg edasi, seda rohkem vajab ühiskond sellist tüüpi puhkust. Sellepärast usub ta ka sellesse projekti.

Kurro looduspaa avab Peipsi põhjaranniku aastaringseks turismiks ja toob Alutaguse valda ligi 100 uut töökohta.

Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar nentis, et esimesed aastad toovad kindlasti kohale kõik uudishimulikud, kes vähemalt korra tahavad spaas ära käia. Ta lisas, et kestlikkus saab olema suur väljakutse.

Ida-Virumaal on juba seitse spaad. Omanäolise Kurro tulek suurendab konkurentsi, kuid toob ka turiste.

Narva-Jõesuu Medical SPA tegevjuht Karina Küppas selgitas, et Ida-Virumaa saab positiivset PR-kampaaniat. See jällegi tõmbab tähelepanu piirkonnale. Ta lisas, et praegu ei pruugi nõudlus olla nii suur, kui hakkab olema pakkumine.

Spaa rajamine läks maksma 37 miljonit eurot, millest kolmandiku moodustas õiglase ülemineku fondi toetus.