Kahest Ida-Virumaal Lüganuse vallas kõrvuti olevast tselluloositehase võimalikust asukohast valis VKG välja põhjapoolsema, mis asub nende põlevkivitööstuse naabruses.

"Seal on olemas väga hea ligipääs ja logistiliselt keskkonnasäästlik ligipääs toorvee võtmisele ja me saame suures mahus kasutada olemasolevat infrastruktuuri toorme ja toodangu transportimiseks," ütles VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko.

Toorvett hakatakse võtma suletavast VKG Ojamaa põlevkivikaevandusest ja pärast oma ülesande täitmist tselluloositehases suunatakse see Soome lahte.

Lüganuse vallavõim suhtub tehase tulekusse positiivselt

"Rohepööre toob kaasa osa töökohtade kadumise ja me peame intensiivselt tegelema uute töökohtade loomisega ning õnneks VKG grupp sellega oma oskustest lähtudes ka tegeleb. Selle üle on tõeliselt hea meel," rääkis Lüganuse vallavalitsuse Viru Keemia Grupp AS-i biotoode tootmiskompleksi eriplaneeringu ja KSH projektijuht Anu Horn.

Horni sõnul hakkab tehas küll tööd andma pigem läheduses asuva Kohtla-Järve linna elanikele, kuid vaja on vaadata suurt, maakondlikku pilti, mitte ainult lähtuda ühe valla seisukohast.

Tselluloositehase asukohavaliku ja eriplaneeringu aruande esimese etapi vastuvõtmine on Horni sõnul kavas Lüganuse volikogu 29. juuni istungil. "Vastuvõtmine ei tähendaks seda, et nüüd tehas kindlasti tuleb. Vastuvõtmine tähendab seda, et nüüd saab minna teise etappi ning hakata läbi viima veelgi detailsemaid uuringuid, mis peavad andma kinnitust, kas seda tehast on väljavalitud kohta üldse võimalik ehitada," ütles Horn.

Kohalikud elanikud ärevuses

Lähimad elumajad jäävad planeeritavast tehasest paari kilomeetri kaugusele. Kahel pool Tallinna - Narva maanteed asuva, mereäärse suvituspiirkonnana tuntud 70 hingega Aa küla elanikud suhtuvad tehase tulekusse ärevusega.

"Külarahvast, nii palju kui mina olen nendega rääkinud, ei kiida mitte keegi seda heaks. Midagi meie külale sellest juurde küll ei tule, midagi head me ei näe. Suured autod hakkavad liikuma, siia tulevad suured torud ning kõik need hakkavad meie suvitamiselu segama," rääkis Eesti ristsõnapealinna Aa küla vanem Helmi Sibrits, kelle sõnul on lähiajal plaanis tehase rajamisest parema pildi saamiseks kutsuda kokku külakoosolek.

VKG sõnul sõltub keemiatehase rajamine sellest, kas Eestis lubatud raiemahud jäävad viimaste aastate tasemele. Juhul kui nad langevad alla kümne miljoni tihumeetri, siis pole tehase jaoks piisavalt ressurssi.

Tehase rajamisse positiivselt suhtuva kliimaministri Kristen Michali sõnul on raiemahust olulisemgi see, et riigi metsapoliitika soodustaks puidu Eestis väärindamist.

"See peab poliitika eesmärk olema, et kui sa juba mingit ressurssi tarbid, siis võimalikult kõrgelt väärindatuna, võimalikult kestvalt. See peab ka puidusektori eesmärk olema," ütles Michal.

VKG loodab tselluloositehase avada 2027. aastal. Tehase rajamise investeerimisotsus on plaanis teha 2025. aasta lõpus, 2026. aasta alguses. Kui 2021. aastal, kui tehast planeeriti, ennustati käitise rajamise maksumuseks 800 miljonit eurot, siis praeguseks on see kasvanud 1 miljardi euroni.