Noarootsis peeti peale pikka pausi taas kodukandipäevi
Läänemaal Noarootsis peeti sellel nädalavahetusel pärast 38 aasta pikkust pausi taas kodukandipäevi. Traditsiooni taastamise taga on soov tutvustada rannarootsi kultuuripärandit uutele põlvkondadele.
Kahe päeva jooksul peetud kodukandipäevadel jätkus kultuurilooliselt põnevat avastamist Noarootsi eri paikades. Viimati peeti seal kodukandipäevi 1990. aastal. Need kutsuti taas ellu, et tõsta esile piirkonna ajaloolist rannarootsi pärandit.
"Seda järeltulevatele põlvedele teadvustada on ju tegelikult meie roll, kes me teame sellest rannarootslusest rohkem. Ja kuna meie esivanemad hakkavad tegelikult juba eest ära kaduma, siis on ju ülim aeg kõik need lood kirja panna, mida nemad mäletavad," rääkis kodukandipäevade üks korraldaja Ülle Schönberg.
Teiste seas osales Noarootsi kodukandipäevadel Rootsist tulnud Christopher Thiele, kelle esivanemate juured on küll Vormsil, aga huvi eestirootslaste ajaloo vastu laiem. Noarootsi kodukandipäevadel oli ta ka põhjusel, et võtta vastu eestirootslaste kultuuriomavalitsuse poolt ajaloouurimisgrupile Vora Anor antud kultuurikandja tiitel.
"Me oleme kogunud materjali kirikuraamatutest sellest, mis põgenikega 1940ndatel Rootsi jõudis ja umbes 7000 kuni 8000 fotot eestirootslastest. Me oleme kamminud arhiive nii Eestis kui ka Rootsis ja seda infot digiteerinud," lausus Thiele.
Rannarootslased ei lasknud end nädalavahetusel heidutada ka sellest, et vahepeal sadas vihma nagu oavarrest. Sel ajal sai pugeda peitu katuse alla ning maitsta head ja paremat ning juttu ajada.
Noarootsi kodukandipäevadel peeti tänavu ka Noarootsi kodukohvikutepäeva.
Toimetaja: Marko Tooming