Eelmisel nädalal teisaldati Rakveres ja Võsul punamonument, mille alla olid maetud inimesed. Sotsiaalmeedias, eriti venekeelses, avaldasid inimesed pahameelt, miks Eesti riik võitleb sõjakoleduste mälestuseks püstitatud sammastega. Ja et kui neid tahetakse avalikust ruumist eemaldada, siis miks tehakse seda valikuliselt.

Kaitseministeeriumi tellimusel sõjahaudadega tegeleva Eesti Sõjaajaloomuuseumi juhi Hellar Lille sõnul tuleb mõista, et eestlaste jaoks on Vabadussõja ja nõukogude võimu püstitatud 2. maailmasõja sambad eri tähendusega. Lisaks on ajaloolase sõnul vaja arvestada sellega, et punasambad on tihti ka ühiskalme märgid ja surnute koht on siiski surnuaial. Hellar Lill.

Narva linnapea Katri Raik on seisukohal, et Ida-Virumaa piirkondades, kus punasambad on paljude elanike jaoks nende identiteedi osa, ei tohi sambaid uisapäisa eemaldada. Muu hulgas on Narva linnapeale ette heidetud, et ta selle aasta 9. mail asetas lilled Narva piiripunkti lähedal asuvale punamonumendile. Katri Raik seda tegu ei kahetse.

Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljini arvates on Kirde-Eestis olulisematki teha kui punamonumente maha võtta.

Ida-Virumaal on üle poolesaja Nõukogude võimu püstitatud 2. maailmasõja mälestussamba.