Kolmapäeva hommikul kogunevad päästeala töötajate ametiühingu juhatus ja päästeregioonide esindajad Tallinnas, et arutada päästjate üha kriitilisemaks muutuva olukorra ning 2023. aastal päästeametit ees ootava eelarvekärpe üle.

"Poliitikud pole päästjate hoiatusi kuulda võtnud ja riskid on hakanud realiseeruma," märgiti pressiteates.

Ühiselt koostatakse ka pöördumine valitsusele ning peale kohtumist tehakse teatavaks päästjate nõudmised.

Päästjate ametiühing märkis, et poliitikud lubasid päästjatele Eesti keskmist palka, paraku tegelikkus on osutumas vastupidiseks: keskmine palk läheb kiirelt eest ning päästjate olukord on veelgi halvenenud. 

"Üha raskem on täita tühjenenud ametikohti, kuna pakutav palk ei motiveeri päästja elukutset valima, meeskonnad muutuvad väiksemaks, allesjäänute töökoormus kasvab. Võimaldamaks perele normaalset toimetulekut, on enamik päästjatest sunnitud töötama mitmel töökohal, mis mõjub negatiivselt vaimsele ja füüsilisele tervisele. Kõigist valitsuse loetletud prioriteetsetest palgatõusugruppidest on päästjad konkurentsitult kõige halvemas seisus," nentis ametiühing.

Ametiühing lisas, et Lisaks võib valitsuse kavandatav päästeameti eelarvekärbe tuua kaasa koondamisi ja päästekomandode sulgemisi, mis halvendab päästevõimekust ning pikendab abi saabumise aega.