Eesti-Rootsi suhete tulevikuraport kutsub looma kahe riigi koostöökeskust

Raporti autorid Raul Eamets ja Pär Nuder.
Raporti autorid Raul Eamets ja Pär Nuder. Autor/allikas: Birgit Püve / välisministeerium

Kolmapäeval avalikustatud Eesti ja Rootsi suhete tulevikuraportis soovitatakse edendada kahe riigi koostööd kliima, digitaliseerimise, metsanduse ja energiapoliitika valdkonnas ning kutsutakse looma Eesti-Rootsi koostöökeskust.

"Kliimamuutused, digitaliseerimine, energiapoliitika ning jätkusuutlik metsandus on neli valdkonda, milles me näeme kõige aktuaalsemat tihedama koostöö vajadust," öeldakse raportis. Nendes valdkondades peituvate võimaluste ärakasutamiseks tuleb raporti koostajate hinnangul ületada kasvavast natsionalismist ja protektsionismist, ühiste institutsioonide puudumisest ning "suure venna" hoiakust tulenevad ohud.

"Meie arusaamise kohaselt rajaneb meie riikide koostöö liiga sageli nostalgial, mitte aga tulevikku vaatavatel projektidel," tõdevad autorid, Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets ning Eesti-Rootsi koostööfondi juhatuse liige ja Rootsi endine rahandusminister Pär Nuder.

Kliimamuutuste valdkonnas toovad raporti autorid võimalike koostöövaldkondadena välja meretuuleparkide keskkonnamõju uurimise Läänemerel või mikroplasti mõju uurimise ökosüsteemile.

Samas märgitakse, et kliimamuutustega on tihedalt seotud energiapoliitika, mille aktuaalsust suurendab veelgi praegune geopoliitiline olukord. "Me usume, et Eesti ja Rootsi saavad võtta siin kahepoolse koostöö tihendamise kaudu juhtrolli. Targad võrgud, uued energiasalvestuse lahendused, meretuulepargid, vesiniku ülekandevõrgud, energia säästmine – potentsiaalsete koostöövaldkondade loend energeetikas on pikk," tõdevad raporti autorid.

Digitaliseerimisest kirjutades märgiva raporti koostajad, et selles on mõlemad riigid – Eestis avalikus sektoris ning Rootsis erasektoris – olnud edukad ning mõlema ees on ka sarnased probleemid. "Me saame teineteiselt õppida, et tugevdada oma regiooni. Küberturvalisus, tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogiad ning digitaalne tervishoid on mõned suurte koostöö- ja kasvuvõimalustega valdkonnad," seisab raportis.

Metsanduse kohta märgivad autorid, et see kätkeb endas vastandlikke sihte – süsiniku sidumine, metsa kasutamine energiaallikana, bioloogilise mitmekesisuse hoidmine, metsatööstuse kasv – ning sellega peavad rinda pistma mõlemad maad. "Peame töötama lahenduste leidmiseks koos, et leida lahendused majanduslike ja keskkonnakaitseliste huvide tasakaalustamiseks," kirjutavad Eamets ja Nuder.

Raporti autorid kirjutavad, et koostasid selle toetudes vestlustele ja mõttevahetustele eri valdkondade ekspertide, poliitikute, arvamusliidrite ja teadlastega. Lisaks neljale väljatoodud koostöövaldkonnale pakuvad Eamets ja Nuder välja ka viis kanalit, mille kaudu tihedamat koostööd edendada.

Soovitus luua füüsiline koostöökeskus

Esimese dimensioonina toovad autorid välja inimestevahelisse suhtluse ning pakuvad selle raames välja Eesti-Rootsi koostöökeskuse loomise, mis võtaks eeskuju Helsingi lähistel Hanasaaril asuva Soome ja Rootsi koostöö edendamise keskuse, mis hõlmab endas nii konverentsikeskust, hotelli kui  restorani ning kus korraldatakse mitmesuguseid kultuuri-, teadus- ja ärikoostöö üritusi.

"Eestlaste ja rootslaste füüsiline kohtumispaik, koht kõigele alates seminaridest ja töötubadest kuni äriläbirääkimiste ja kultuuriüritusteni oleks institutsioon, mis edendaks igasugust koostööd. Kutsume Rootsi-Eesti koostööfondi sellega tegelema," kirjutavad Eamets ja Nuder.

Lisaks julgustavad raporti autorid meediakanaleid parandama eestlaste mainet Rootsis ning ka vastupidi, kasutades selleks näiteks Eesti digiteenuste positiivseta kajastust või Rootsi puhul sealse loomevaldkonna - nagu muusika- ja mängutööstus – edu.

Lisaks leiavad raporti autorid, et koostööd tuleks edendada ka poliitikute – Riigikogu ja Riksdagi saadikute ning Euroopa Parlamendi liikmete vahel, kohalike omavalitsuste tasemel, äriringkondade ning ülikoolide vahel.

Samuti soovitavad Eamets ja Nuder korraldada ühiskonverentse nende väljatoodud valdkondades ning edendada ka regionaalset koostööd, kaasates ka Läti ja Soome.

Võimalused ja ohud

Raporti autorid toovad välja ka oma hinnangu tugevustele ja nõrkustele ning võimalustele ja ohtudele, mis kahe riigi vaheliste suhete arendamist mõjutavad.

Tugevusteks on ühine ajalugu, sarnane kultuur, tugev tööeetika, usaldusväärsus, Euroopa Liidu liikmestaatus, ühised geopoliitilised huvid, haritud rahvas, innovaatiline riik, madal korruptsioonitase, tugevad majandussidemed.

Nõrkustena toovad autorid välja teise poole vähese tundmise, Põhjala-Balti identiteedi puudumise; koostöö põhinemise nostalgial; mitte tulevikuorientatsioonil; ühise visiooni puudumist; tõele mittevastavaid eelarvamusi, keelebarjääri, eriti vanemate inimeste vahel; vähest teadmist teise riigi regioonidest; ettevõtluskultuuri erinevusi; eeldust, et teine pool võtab meid enesestmõistetavana.

Võimaluste loendis on poliitiline toetus tugevamate sidemete edendamisel, mitmesugused koostööprogrammid, koostöö Euroopa Liidus, spordi ja kultuuri valdkond, rohkem tasakaalus kaubandus- ja investeerimissuhted.

Kahepoolseid suhteid ohustavad aga ühiste institutsioonide puudumine, koostöö pigem hetkeotsustuste ja lühiajaliste projektide alusel, kasvav natsionalism ja protektsionism, väikeste rahvaste ohustatuse tunne, koostöö rajamine abistamisel, mitte mõlemapoolse kasu põhimõtetel, Rootsi-poole "suure venna" hoiak.

Raportit tutvustasid kolmapäeval Tallinnas koos autoritega välisminister Urmas Reinsalu ja Rootsi välisminister Ann Linde.

Sel aastal on valminud ka sarnased koostööraportid Läti ja Soomega.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: