Ei ole pelgalt vedamine, et Eesti puhul saame rääkida jätkusuutlikkust digitaalsest ühiskonnast, kus küberturvalisusele pööratakse kordades rohkem tähelepanu. See on olnud pikaajaline töö, rutiinide ehitamine, tehnoloogiate väljatöötamine, mis on toonud meid siia. Ent kas siin ongi meie lõpp-punkt?

Inimesed armastavad mugavust. Meie elu lahutamatu osa on kõiksugused rakendused, mis aitavad meil tänavatel navigeerida, toovad toidu minutitega kohale või võimaldavad takso ukse ette tellida. Nende puudumine häiriks paljude igapäevaelu.

Mainitud süsteemid sõltuvad peamiselt satelliitnavigatsioonisüsteemist, mis asub kosmoses ning mille turvalisust käsitletakse veel interneti küberturvalisusest eraldi. Kuid ilmselt oleks aeg vaadata kaugemale, sest viimased aastad on näidanud, et satelliitidest ei pruugi sõltuda ainuüksi see, kas sinu toit või takso jõuab õigeks ajaks kohale, vaid ka inimeste ning riigi üldine turvalisus.

Sõda Ukrainas on andnud olulise tõuke läänemaailmale. Kosmoseteenuseid kasutatakse igapäevaselt, et tuvastada tekkinud kahjusid, taastada side ja tõendada sõjakuritegusid. Ent sellest tulenevalt on sõja käigus võetud maha näiteks Ukraina kasutatavad Viasati satelliitterminal, häiritud sagedusi ja ähvardatud kosmoseinfrastruktuuri hävitamist laialdasemalt. Kõik see toob kaasa aga kõrgendatud ohutunde kogu maailmas.

Satelliitnavigatsioonisüsteemi olulisus peegeldub ka transpordi- ja logistikasektoris. Möödunud aastal jäi Suessi kanalisse kinni kaubalaev. Ainuüksi see laev lõi tarneahelad ja kogu maailmamajanduse pahupidi. Kuid see oli üks laev.

Kujutage ette, et meil kaoks ära navigatsioon ja ilmaennustus – see tooks kaasa globaalse suure katastroofi, mida seni oleme näinud vaid väikesel skaalal. Euroopa Komisjoni hinnangul sõltub sateliitnavigatsioonist kuus kuni seitse protsenti Euroopa sisemajanduse koguproduktist. Kui see ära kaob, oleks majanduslangus kogu Euroopas väga suur.

Ka Eesti majandus võib ühel hetkel leida end kriitilisest olukorrast, kui satelliitnavigatsioonisüsteemist kosmoses saab häiritud. Paljudele tuttav Bolt sõltub paljuski just viimasest. Ning arvestades, kui palju sõltub Bolti tööjõumaksudest Eesti majandus ja start-up sektor tervikuna, oleks see meile kindlasti tugev löök.

Meil on suurepärane maine küberturbe valdkonnas tänu Eesti ettevõtete ja asutuste pikaajalisele kogemusele. Ent nüüd oleks tarvis astuda samm edasi ning eksportida oma teadmised, tehnoloogiad ja oskused kosmosevaldkonda. Meie tiitel ei peaks enam piirduma pelgalt digiriigiga, vaid selle kõrval võiks areneda tuntus kosmoseriigina.

Eestis tegutseb tehnoloogiasektoris tuntud tudengisatelliidi projekt ESTCube, maa-ametis riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub, eestlaste loodud kaamerad lendavad Maa orbiidil ja peagi kaugemalegi, ettevõtted pakuvad kosmoseandmete abil teenuseid, mis võimaldavad andmepõhiste otsuste tegemist ning Eesti osaleb noore Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmesriigina agentuuri juhtimises.

Uute Eesti edulugude arenguks küberturbe ja kosmoseturvalisuse valdkonnast korraldame juba teist korda unikaalset kosmose küberturvalisuse konverentsi Software Defined Space Conference 2022, mis toob kokku maailma tuntud tehnoloogia- ning kosmosespetsialistid, eesmärgiks tagada Eesti teadusasutuste ja ettevõtete teadlikkus nii kosmose- kui ka küberturbe valdkonna globaalsetest trendidest.

Peame tagama kosmosevaldkonna jätkusuutliku arengu ja turvalisuse, arendades selleks küberturbetehnoloogiaid. Arendades tehnoloogiaid ainult omakeskis, võime jätta avastamata olulised uued turud, näiteks uued võimalused kiirelt kasvavas kosmosevaldkonnas.

Oluline on jagada Eesti kogemust küberturbevaldkonnas ja õppida kosmosevaldkonna väljakutsetest, et oma teadmisi seal rakendada. Nii saame garanteerida, et tulevikus vaatavad teised riigid eelkõige Eesti tehnoloogiasektori poole, et õppida meie kogemustes ning kindlustada Eesti veelgi juhtivam roll kosmose küberturvalisuses.