Euribor ehk European Interbank Offered Rate on üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär, millega laenavad selles kokku leppinud Euroopa pangad üksteisele raha.

Euribor oli negatiivne alates 2015. aasta lõpust ning tõusis taas positiivseks tänavu juunis. Kõige kõrgem oli see 2008. aasta sügisel, mil intressimäär ulatus 5,4 protsendini. Üle ühe protsendi jõudis kuue kuu euribor tänavu 29. augustil.

Kuue kuu euribor on aluseks suurele osale Eestis väljastatud kodulaenudest ning selle tõus tähendab paljudele igakuiste laenumaksete kallinemist.

Euroopa Keskpanga tänase ja varasemate intressitõstmise otsuste taga on mure liiga kiireks läinud inflatsiooni pärast. Paraku toob intresside tõus kaasa ka majanduse jahtumise.

Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et kui nõudlus nõrgeneb, siis see omakorda pidurdab majanduskasvu või viib selle langusse. "Euroalale võime praegu kas majanduskasvu järsku pidurdumist või langusse minekut prognoosida. Kuna euroala on Eesti suurim kaubanduspartner, siis see mõjutab Eesti majandust väga tugevasti," sõnas Mertsina.

Mertsina prognoosis, et Euroopa Keskpank tõstab sel aastal intressi veel 0,5 ja 0,25 protsendipunkti, mis viiks hoiuseintressimäära 1,5 protsendini. Intressitõus kergitab ka kodulaenuga seotud euribori, mis kerkis Keskpanga otsuse ootuses juba eile.

SEB-i eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang ütles, et Keskpanga otsuse mõju peegeldub juba praegu kehtivates euribori määrades. "Tegelikult euribori tõusu kasvu me näeme veel selle aasta lõpuni ja ka järgmisel aastal loodetavasti küll veidi tagasihoidlikumalt kui sel aastal," ütles Hallang.

25 aastaks võetud 100 000-eurose laenu puhul kergitab euribori ühe protsendipunktine tõus laenu tagasimakset veidi rohkem kui viiekümne euro võrra. Nii on üheprotsendise euribori puhul kuine tagasimakse 469 eurot, kaheprotsendilise euribori puhul 522 ja kolmeprotsendilise puhul ligi 579 eurot.

"Keeruline täpselt prognoosida, aga aasta lõpuks võiks euribori määr olla ehk kuskil 1,75 kandis ja järgmise aasta lõpus kindlasti üle kahe, aga eks see sõltub ka Euroopa Keskpanga järgmistest otsustest," ütles Hallang.

Euribori tõus ja üldise ebakindluse kasv on juba hakanud kinnisvaraturgu mõjutama, tehes ostjad ettevaatlikuks.

Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi ütles, et hetkel veel tehinguid vähemaks ei ole jäänud. "Viimastel kuudel on nad üsna tavapärastel tasemetel olnud, küll aga on näha, et pakkumishindades tullakse juba mõnedel juhtudel allapoole," märkis Vähi.

Viimati tõstis ECB juulis peale kümnendipikkust pausi baasintressimäärasid 0,50 protsenti. Alates 27. juunist kehtestas nõukogu refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,50 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,75 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 0,00 protsenti.

Analüütikute hinnangul võib keskpank tõsta intressimäärasid 0,75 protsendipunkti võrra, mis oleks kiireim tõus ajaloos.