Kattai: järgmise aasta inflatsioon on tõenäoliselt ühekohaline
Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai ütles intervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et tuleval aastal on inflatsioon prognoosi järgi ühekohaline, kuid hinnatase jääb siiski kõrgeks.
Meie toodetav kaup on läinud kallimaks, seda on välismaal raske konkurentsivõimeliselt müüa. Kui suur see probleem on?
Probleem on tegelikult ulatuslik, sest eksportijate silme ees sisuliselt ei välgu mitte kahe teraga mõõk, vaid kolme teraga mõõk. Ühest küljest on meie eksportijaid pigistamas nii tootmissisendite kallinemine, energia kallinemine, aga ka palju suurem palgakulude kasv kui mujal Euroopas. Teisest küljest, ega meie eksporditurgudel ka ei lähe hästi. Läheb kehvemini kui seda näitasid varasemad prognoosid.
Ja kolmandaks, kui me vaatame viimaseid numbreid ekspordi kohta, siis kannatavad nüüd need harud, mis on seni rohkem sõltunud Venemaalt sisse toodud toormest. Nii et kehv viimane ekspordinumber üsna hästi peegeldab seda, et Venemaast sõltunud ettevõtted kannatavad enam.
Kehv eksport, kasvavad energia hinnad ja surve palgakasvuks – kas see tähendab, et meid ootavad ees korralikud koondamised?
Üldiselt praegu nii mustades toonides tööturgu ei saa kirjeldada, mis on muidugi hea. Kui vaadata erinevaid küsitlusi, siis erinevate valdkondade, tegevusalade ettevõtted väidavad siiani, et nad soovivad laieneda, soovivad töötajaid juurde palgata. Ja huvitav küll, aga senimaani on selline tunnetatav tööjõupuudus teravaks probleemiks. Nii väidavad ettevõtted.
Ja teisest küljest, kui me vaatame, et hiljuti lepiti kokku ka alampalga tõus, siis on selge, et ka see meede jätkuvalt ka järgmisel aastal tõstab palgakasvu Eestis.
Meid ootab ees majanduslangus. Kui suur?
Tõenäoliselt käesoleval aastal, tõesti, tuleb mõningane majanduslangus. Liiga palju ei taha ka ära hirmutada, tõenäoliselt see number saab olema pisut alla nulli ehk väike negatiivne number. Teine kvartal juba oli küllaltki kehv, aga aasta teine pool tuleb märksa kehvem veel, paraku.
Samas, kui me vaatame, et suur osa majandusaktiivsusest tuleb sellest, kui palju inimestel on võimalik kulutada, kui palju tarbitakse, siis sääste senimaani veel on. Kuni suveni samuti, kui me vaatasime, et jaemüük edenes päris jõudsalt ja väga ulatuslik hinnakasv, mis senimaani Eestit on tabanud, ei olnud väga palju isegi tarbimiskäitumist muutma pannud, kulutati juba varasemaid sääste, siis neid sääste on mingil määral veel. Rasked ajad sunnivad neid sääste jätkuvalt kasutama.
Eesti Pank nagu ka paljud teised prognoosijad on tegelikult alahinnanud inflatsiooninumbri suurust. Praeguse seisuga, mida te arvate, kui palju uuel aastal hinnad tõusevad?
Inflatsioon järgmisel aastal tõenäoliselt aeglustub päris korralikult ja võib uskuda, et järgmisel aastal inflatsioon on ühekohaline. Aga seejuures tuleb muidugi tilgutada üks tilk tõrva siia meepotti, öeldes seda, et isegi kui hinnakasv aeglustub, siis hinnatase jääb ju ikkagi endiselt väga kõrgeks.
Euroopa Keskpank teatas neljapäeval taas intresside tõstmisest ja see ei ole ilmselt viimane kord, kui ta seda teeb. Ma saan aru, et selle mõte on see, et jahutada majandust. Kas see on mõistlik olukorras, kus on juba nagunii kõrge inflatsioon, mis seda nagunii juba iseenesest teeb?
Rahapoliitika lähtub sellest, mis on rahapoliitika ülesanne – kontrollida hinnakasvu. Ja rahapoliitika paraku toimib selliselt, et ta ei mõjuta ei järgmise päeva ega järgmise nädala, isegi kuu hinnakasvu, vaid sihib palju kaugemat tulevikku. Ja praegused intressiotsused ja ka tulevased, mida on juba ette öeldud, lähtuvadki sellest, et tuua tagasi terve euroala hinnakasv kahe protsendi juurde, kus on eesmärk.
Kas see seis, kuhu me täna oleme jõudnud, ei näita seda, et Euroopa Keskpanga rahapoliitika on olnud selles mõttes ikkagi vildakas, et see raha juurde trükkimine ja madalad intressimäärad on olnud üks suur viga?
Ei, sellega ei saa ma nõus olla. Kui me vaatame ka praeguseid kiire inflatsiooni põhjuseid, siis see ei tule kuidagi rahapoliitika juhtimisest, vaid ennekõike kallist energiast. Me teame /.../, et sõda on oluline põhjus ja sõjal ei ole rahapoliitikaga mitte midagi pistmist.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"