Venemaa tahab riigieelarvet tugevalt kärpida
Vene rahandusministeerium teatas Vene ministeeriumitele ja ametitele, et nad peavad enda kulusid 10 protsenti kärpima. Allikate kohaselt ei kärbita pensioneid, riigiteenistujate palkasid ega tervishoiukulusid, vahendab The Moscow Times.
Kärbete kõrval tõusevad Vene kaitsekulud, kuna relvajõudude palkasid indekseeritakse kõrgemaks, ütles asjaga kursis olev allikas Vedomostile.
Vene rahandusministeerium soovib, et ministeeriumid ja ametid kärbiks oma kulusid 10 protsenti võrrelduna varem vastu võetud 2022-2024 aastate riigieelarve seadusega.
Allikate kinnitusel esitas Vene rahandusministeerium antud info teistele ministeeriumitele juunis.
Alfa-Bank peaanalüütiku Natalia Orlova hinnangul ei suuda Vene valitsus riigieelarvet tasakaalus hoida. Väidetavalt oli eelarve vahemikus juunist augustini 1,452 triljoni rublaga defitsiidis.
Seetõttu kulutati sügiseks ära aasta esimese poolaasta eelarve ülejääk.
Raiffeisenbanki analüütikute hinnangul kannatab Vene majandus sanktsioonide ja nende tagajärgede all.
Venemaal on olnud ka raskusi enda toornafta müügiga Aasiasse, samuti on ära langenud Euroopasse maagaasi müümise tulu.
Hinnanguliselt on Vene riigieelarve tulud langenud kümnendiku võrra ning samal ajal kulud kasvanud 8,4 protsenti võrrelduna eelmise aastaga.
Orlova hinnangul oleks Vene riigieelarve tasakaal saavutatud kui naftabarrel maksaks 105 dollarit.
Praegu saavad Vene ettevõtted Ural nafta eest pea kolmandiku võrra vähem – 74,4 dollarit naftabarreli eest.
Centrocredit panga ökonomisti Jevgeni Suvorovi hinnangul on olukord katastroofiline kui lisaks arvesse võtta veel inflatsiooni mõju.
Orlova hinnangul suuri riigieelarve kärpeid siiski ei tehta, kuna majandussurutisest väljumiseks on vaja teha täiendavaid kulutusi ning 2024. aasta märtsis on Venemaal presidendivalimised.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: The Moscow Times