Piret Hartman: Eestis elavatel rahvustel on ajaloost liiga erinev arusaam

Foto: Rene Kundla/ERR

Jõhvis toimunud üle-eestilisel rahvustevahelise dialoogi konverentsil tõdeti, et selleks, et Eestis elavad rahvad mõistaksid ajalugu sama moodi, on vaja palju tööd teha ja asju selgeks rääkida.

Lõimumisteemalisel konverentsil toodi välja, et Ukrainas peetav sõda näitab, et kahjuks on Eestis elavatel eri rahvuste esindajatel ajaloosündmustest väga erinev arusaam.

"Me oleme rahumeelselt siin koos, aga kuskil paja all ikkagi midagi podiseb ja et see podin ei keeks üle, peame me suutma rääkida väga avameelselt. Tänasest konverentsist tuli ka välja, et meil on erinev arusaam ajaloost, me ei ole asju väga selgeks rääkinud. Ja kui me ei ole asju selgeks rääkinud, siis on raske selle peale midagi ühiselt luua. Kindlasti algab selle küsimuse lahendamine koolist, algab haridusest: me peame suutma laste ja noortega nendest teemadest rääkida," ütles kultuuriminister Piret Hartman.

Kui kultuuriminister avaldas kartust, et keerulistel aegadel ei julge inimesed oma arvamust välja öelda, siis konverentsi korraldajate arvates seda ohtu ei ole.

"Mina kuulasin ka seda teesi ja kehitasin sel hetkel natuke õlgu, sest minu suhtlusringkonnas ei ole selliseid inimesi, kes ei julgeks tänapäeval rääkida, isegi väga polaarsed mõtted öeldakse välja. Võibolla ei öelda otse teisele näkku, aga erinevates seltskondades julgust on. Ma ei näe, et me oleks ühiskonnas, kus rääkida ei julgeta, pigem vastupidi, võibolla räägitakse mõnikord liiga mõtlematult ja võibolla isegi liiga palju," ütles konverentsi seminari korraldaja Samuel Golomb.

Eestis elab rohkem kui 200 rahvusest inimesi.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: