Kuigi kütusehinnad on suvistest tippudest veidi langenud, ei ole need langenud nii palju, kui on langenud toornafta hind. Peamine põhjus on dollari suhtes odav euro, toornaftat ostetaks ka Euroopas dollarites.

"Pärast Teist maailmasõda oli ainult üks riik, mille valuuta oli stabiilne – Ameerika Ühendriigid ja dollar. Teisest maailmasõjast saati arvestatakse tegelikult kõiki toormehindasid dollarites. Nii, et kui meie ostaks toornaftat Norrast, siis ka meie ostaks seda dollarites," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli makroökonoomika professor Karsten Staehr.

Euro väärtus ei tõota ka tõusta, tõdes Staehr.

"Euroopa on sõjas. Tavaliselt kui on sõda, siis otsitakse pelgupaika. Euroopas seda turvalisust ei ole, seega investorid vaatavad pigem Ameerika Ühendriikide poole. Ameerikat ei ohusta sõda nii nagu Euroopat. Ameerika makroökonoomiline prognoos on ka helgem, sest nad toodavad palju energiat ning nii on neile kõrgemad energiahinnad kasuks."

Teisalt on oluline tarneahelate pikkus. Vene naftale ja rafineeritud kütustele alternatiivi leidmine tähendab nende toomist kaugemalt. See aga tähendab kõrgemaid transpordikulusid, mis on niigi kõrged pandeemia puhkemisest saati.

Samamoodi mõjutas pandeemia rafineerimistehaseid. Väikse nõudluse tõttu tootmist vähendati, nüüd kui hüppeliselt tarbimine tõusis, siis tootmise tõstmine võtab veel aega. Pealegi ei pruugi see Euroopas ära tasuda, nentis Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku keemia professor Allan Niidu.

"Uue tehase ehitamise on risk, aga ka ajutiselt seisva tehase taaskäivitamine on risk. Teed selle käivituskulu ära ja pärast seda hakkad toodangut tootma ning seda müüma ja siis tuleb välja, et nõudlus kaob ära. Selliseid otsuseid niisama lihtsalt vastu ei võeta. Tõenäoliselt on ikkagi nii, et rafineeritud produktide tootmine on paljuski väljaspool Euroopat," rääkis Niidu.

Veel mõjub toornafta hinnale turuspekulatsioon. Kuid tihti kerkib ka küsimus, kui palju on hinnatõusu taga Eesti enda kütusemüüjad.

"See on olnud mureks teistel turgudel, et müüjaid on nii vähe, et nad töötavad kuidagi koos. Ma ei näe Eestis sellest suuri märke. Kui me vaatame hinnatõusu Eestis, siis need on samad kui teistes Balti riikidest. Täpselt samad numbrid," sõnas Karsten Staehr.