USA lõpetab Venemaa naftasanktsioonide erandid

Ameerika Ühendriikide valitsus otsustas mitte pikendada Venemaa toornafta ekspordile kehtestatud sanktsioonide suhtes antud ajutist erandit, mis võimaldas Venemaal müüa juba tankeritesse laaditud naftat. President Donald Trumpi administratsioon oli erandi jõustanud eesmärgiga aidata stabiliseerida Hormuzi väina sulgemise tõttu segadusse paisatud globaalset naftaturgu ning piirata kütuse hinnatõusu.
Algselt märtsis välja antud ja aprillis üldlitsentsi 134B alusel pikendatud erandid võimaldasid osal Venemaa varilaevastikust müüa juba merel olevat naftat mõnedele riikidele, sealhulgas Indiale, et leevendada nende jaoks naftatarnete puudujääki ja kõrgeid hindu.
Nafta maailmaturu paiskas kaosesse USA ja Iisraeli 28. veebruaril alustatud sõda Iraani vastu, misjärel Teheran sulges Hormuzi väina, kustkaudu käis seni kuni viiendik maailma nafta- ja gaasitarnetest.
Trumpi administratsioon on ametlikult lõpetanud oma lühiajalise ja väga vastuolulise Venemaa nafta sanktsioonide erandite programmi, naastes maksimaalse majandusliku surve poliitika juurde, kuna globaalsed energiavektorid muutuvad, teatas USA äriuudiste portaal Bloomberg laupäeval.
Valge Maja otsustas mitte pikendada erakorralisi ajutisi erandeid, mis teeb lõpu lühikesele perioodile, mille jooksul olid teatud Venemaa toornafta tarned lubatud uuesti tagasi lääneriikide reguleeritud ülemaailmsetele turgudele.
USA rahandusminister Scott Bessent kehtestas eriloa erandid esialgu märtsis, seejärel kiitis üldlitsentsi 134B kaudu aprillis heaks teise 30-päevase pikenduse.
Erandid olid kitsalt piiritletud, kehtides ainult Venemaa toornafta kohta, mis oli juba 17. aprilliks tankeritele laaditud, absoluutse tegevusvälbaga kuni 16. maini.
Valge Maja kavandas need meetmed algselt ülemaailmse energiajulgeoleku amortisaatorina, mille eesmärk oli jahutada rahvusvahelisi energiaturgusid pärast seda, kui Brenti toornafta hind tõusis USA ja Iisraeli rünnakute järel üle 100 dollari piiri barreli kohta.
USA rahandusministeeriumi ametnikud kinnitasid, et erandid ei ole enam vajalikud, kuna varem merele tankeritesse jäänud Venemaa nafta kogused on suures osas ära kasutatud ja täielikult integreeritud ülemaailmsetesse varudesse, mistõttu edasised uuendused on tarbetud.
Erandite kehtivuse lõppemine leevendab tõenäoliselt diplomaatilist lõhet Washingtoni ja tema peamiste Euroopa liitlaste vahel. Üle kogu Euroopa Liidu mõistsid pealinnad USA poliitikamuutuse häälekalt hukka, väites, et igasugune regulatiivne manööverdamisruum võimaldas Moskval kasu saada ebastabiilsusest, mille tekitas rünnak Iraanile, mis on Moskva otsene liitlane, märkis väljaanne The Kyiv Post.
Ukraina juhtkond oli rahandusministeeriumi järeleandmiste suhtes olnud eriti kriitiline. Ukraina suursaadik USAs Olha Stefanišõna ja välisminister Andrii Sõbiha esitasid ametlikud protestid, samal ajal kui president Volodõmõr Zelenski hoiatas avalikult, et see lünk toetab otseselt Kremli sõjalisi kulutusi.
Zelenski märkis, et lühikese erandite perioodi jooksul lubati enam kui 110 Venemaa varilaevastiku tankeril, millel paiknes hinnanguliselt 10 miljardi dollari väärtuses naftat, tehinguid teha ilma juriidiliste või rahaliste tagajärgedeta, konverteerides need energiakasumid kohe uute droonide ja rakettide tootmiseks, millega rünnatakse Ukraina linnasid.
Suured globaalsed importijad, eelkõige India ja Indoneesia, olid Valgelt Majalt intensiivselt nõudnud erandite säilitamist. Kuna Ameerika Ühendriigid hoiavad oma mereväe abil Iraani sadamaid blokaadi all ning Hormuzi väin on aktiivse vaenutegevuse tõttu sisuliselt lukus, jõuab maailmaturule päevas varasemast miljoneid barreleid vähem toornaftat.
Energiavarustuse suhtes haavatavate ja vaesemate riikide jaoks ähvardab Venemaa naftatarnete täielik kaotamine põhjustada tõsise kütuseinflatsiooni.
Kuna aga novembris toimuvad USA vahevalimised, on Trumpi administratsioon seadnud prioriteediks nii Moskva kui ka Teherani majandusliku survestamise, jättes seni nendelt naftat ostnud riigid otsima alternatiivseid maa- ja meretranspordi logistikakoridore.
Kaks USA demokraadist tippsenaatorit, Jeanne Shaheen ja Elizabeth Warren, kutsusid reedel Trumpi administratsiooni üles erandit mitte pikendama, väites, et see annab Venemaale tulu Ukraina sõja toetamiseks, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et see alandaks Ameerika tarbijate kütusehindu.
Trump ütles reedel Pekingist naastes ajakirjanikele, et ta on Hiina presidendi Xi Jinpingiga arutanud võimalust tühistada sanktsioonid Hiina ettevõtetele, kes ostavad Iraani naftat, ja teeb peagi otsuse.
India on Venemaa meretranspordiga imporditava toornafta suurim tarbija ning pärast varasemaid sanktsioonide tühistamisi on selle ostud aprillis ja mais olnud rekordiliselt kõrged.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: The Kyiv Post, Reuters











