Viimase kümne päeva jooksul on Suurbritannia huvilistel olnud võimalus jälgida üht katset, mis on huvitav nii poliitilisest kui ka finantsilisest vaatenurgast. Üle-eelmisel reedel teatas Suurbritannia vähem kui kuu vanune valitsus n-ö minieelarvest – 45 miljardi naela suuruse laenuga soovis rahandusminister Kwasi Kwarteng kaotada 45-protsendise tulumaksupügala.

"See on isegi kõrgem kui sotsiaaldemokraatlikes riikides nagu Norra. Aga ma ei kavatse täna vähendada seda maksupügalat, härra spiiker. Ma kavatsen ta kaotada täielikult. 23. aprillist on meil üks kõrgeim tulumaksu aste 40 protsendi peal. See lihtsustab maksusüsteemi ja parandab Suurbritannia konkurentsivõimet," rääkis minister.

Turud seda juttu aga ei uskunud ning Briti nael kaotas mõne päevaga pea viis protsenti oma väärtusest võrrelduna USA dollariga. Lisaks fiaskole finantsilises plaanis oli seda raske selgitada ka valijatele.

"Ma ei tea nii palju selle mõjudest riigi rahakotile, aga ma tean, et see on ilmselgelt suunatud konservatiivide sponsorite toetamiseks. See röövib raha kõige vaesematelt ja annab selle kõige rikkamatele. See on täiesti ajuvaba ja vaadates, kuidas naela kurss täna liikunud on, siis lõpeb see täieliku katastroofiga," kommenteeris pensionär Mick McTiernan.

Kogu fiasko tulemuseks oli konservatiivide toetuse langus erakordselt madalale võrreldes leiboristidega. Arvamusküsitlustes oli vahe kuni 31 protsenti. Ning Suurbritannia keskpank pidi mängu panema 65 miljardit naela, et olukorda stabiliseerida.

Veel möödunud pühapäeval kinnitas peaminister Liz Truss, et eelarve jääb paika. "Toetan endiselt lisaeelarvet. Toetan ka seda, et teatasime sellest kiirelt, sest tuli tegutseda. Aga ma nõustun, et me oleksime pidanud seda paremini ette valmistama," ütles ta.

Ent esmaspäeva hommikul teatas Kwarteng, et maksulangetust ei tule. Katse sai läbi. Hinnaks 65 miljardit naela.

Sellest jääb üles mõni küsimus, mis ei puuduta ainult Suurbritanniat, vaid ka eurot ja näiteks Hiina renminbit. Kõik need valuutad on viimastel kuudel USA dollari vastu tugevasti väärtust kaotanud.

Ent millist mõju omab see tavainimesele? Kõige lihtsam on seda mõju näha valuutavahetuspunktis. Veel 2021. aasta suvel oleks saanud 100 euro eest tagasi üle 120 dollari, praegu aga vaid 98. Selline on mõju ka majanduses.

"Kui me maksame enda imporditud kauba eest rohkem, siis see tähendab, et impordime seda vähem. Selle tulemusena oleme majandustena kehvemal järjel, sest me ei suuda osta teatud tooteid või teenuseid välismaalt, millega harjunud oleme, mis tähendab, et me muutume vaesemaks. Valuutakursi muutus tähendab sisuliselt, et muutume vaesemaks," selgitas mõttekoja ECIPE juht Fredrik Erixon.

Samas pole kallim reis Ühendriikidesse see, mis inimesi muretsema paneks. Hoopis probleemsem on selle mõju näiteks kütuse hinnale. Maailmaturul kaubeldakse naftaga USA dollarites.

73 eurot 43 liitri kütuse eest. Veel aasta aega tagasi kehtinud valuutakursside juures oleks võinud sama koguse saada ligi kuus eurot odavamalt. Nii väljendub selle muutuse mõju ka kõigile poes ostetavatele toodetele, mille tootmiseks, kasvatamiseks või transportimiseks on vaja kütust. Seejuures kaubeldakse ka enamiku toorainetega maailmaturul samuti USA dollarites. Ehk pikas plaanis on sellel koosmõju ka näiteks suhkru, kaera, kohvi, puuvilla, aga ka vase ja tsingi hindadele.

Kuid selline muutus ei tohiks olla pöördumatu ning selle eest kannavad teatud ulatuses hoolt keskpangad, kes tõstavad baasintresside määrasid. Praegune valuutakurss ongi paljus just USA föderaalreservi agressiivsete intressitõusude tulemus.

"Seega asi pole nii palju Suurbritannia naela ja euro nõrgenemises, aga peamiselt dollari tugevnemises. Tuletan meelde, et valuutakurss on kahepoolne – kui üks läheb üles, siis teine peab tulema alla. Ja see praegu toimubki. USA föderaalreserv teeb samme, et dollarit tugevdada ja seega kaks ülejäänut nõrgenevad," rääkis mõttekoja Bruegel asejuht Maria Demertzis.

"Meie üritame seda teha Euroopas nüüd. Hiljuti alustasime keskpanga intressimäärade tõstmisega. Esialgu hilissuvel ja rohkem septembri alguses. Aga kogu likviidsusabi, mille pangad on majandustesse pannud pandeemia ja euroala kriisi ajal, pole hakatud veel tagasi tõmbama. Nii et on endiselt palju üleliigset likviidsust Euroopa ja Suurbritannia majandustes ajal, kui seda USA-s juba tagasi tõmmatakse. Seega on see põhimõtteliselt lugu sellest, kuidas USA on pöörde teinud, aga Euroopa on alles kurvi sisenemas," selgitas Erixon.

Euroopa Keskpank tõstis septembris baasintresse ajalooliselt kiiresti 0,75 protsendipunkti võrra. Panga juht Christine Lagarde on lubanud sel aastal intressimäärasid veelgi kergitada. Ehk küsimus on, kas euro ja samal kursil liikuv nael suudavad taastada oma ajaloolise positsiooni ja eurooplaste ostujõu?

"Tõepoolest, kui me näeme ka Euroopas intressimäärasid kasvamas, siis see vähendab tekkinud vahet USA omadega. Ning see on hea euro väärtusele võrdluses USA dollariga. Aga kiirus, millega Euroopa Keskpank intressimäärasid tõstab, ei jõua ligilähedalegi USA omale. See võib muutuda ja me peame nägema, kuidas Euroopa Keskpank intressimäärasid tulevikus tõstab, ent me oleme endiselt väga kaugel USA omadest," rääkis Demertzis.