Valga ja Valka uuendatud keskväljakut peetakse Eesti ja Läti üheks õnnestunumaks ühisprojektiks nii eesmärgi kui ka arhitektuurse lahenduse poolest. Väljak on juba ammu valmis, arhitektuuriauhinnadki käes, kuid nüüd nõuab riigi tugiteenuste keskus (RTK) suure summa tagasi, heites ette lepingu täitmise tähtaja pikendamist. Samuti maksti raha ehitajale välja töö lõppemise järel, ootamata ära kasutuslubade väljastamist.

"Kahjuks saime rikkumistest teada tagantjärele, auditi tulemusel, mistõttu polnud võimalik ka eelnevalt midagi ette võtta, et neid rikkumisi ennetada või vältida," ütles RTK piiriüleste programmide talituse juhataja Ege Ello.

Piirilinnades kinnitatakse aga lausa vastupidist.

"Terve protsessi jooksul olid kõik järelevalveorganid meiega selles protsessis kaasatud ja me ei saanud võib-olla piisavalt tuge nende poolt. See on meie kõige suurem etteheide," lausus Valga vallaarhitekt Jiri Tintera.

Nii tuleb Valga vallavalitsusel tagastada üle 340 000 ja Valka volikogul üle 350 000 euro Euroopa regionaalarengu fondi raha. Mõlemad omavalitsused on otsustanud pöörduda kohtusse.

"Leiame, et see audit ei peegelda projekti tegelikku olukorda. Projekti eesmärgid on täidetud. Polnud mingit korruptsiooni, hinnavähendamist ja pole ka raha varastatud. On ehitatud väga kvaliteetne objekt ja saavutatud kõik projekti eesmärgid," lausus Valka omavalitsuse juht Vents Armands Krauklis.

Nii Eesti kui ka Läti omavalitsusjuhid leiavad, et on saabunud aeg Euroopa piiriüleste programmide läbiviimine valitsuste tasandil üle vaadata.

"Teame, et väga palju firmasid ja MTÜ-sid juba loobub üldse raha taotlemisest just seetõttu, et see süsteem on administratiivselt nii keeruline," märkis Tintera.

"Leiame, et see võimunäitamine põhineb valedel alustel, mis seab kahtluse alla Euroopa fondi eesmärgid," ütles Krauklis.

"Projekti elluviimisel on tehtud palju vigu, mis ilmselt ei tundunudki Valgale ja Valkale tol hetkel niivõrd olulised võrreldes kõigi muude väljakutsetega, mis neil projekti raames olid," lausus aga Ello RTK-st.

Samas tekib küsimus – kui riigihangete läbiviimise nõudeid eirati, miks siis omavalitsuste enda raha kasutamisega on justkui kõik korras, aga Euroopa rahaga mitte?