Suure elektrikatkestuse korral suudab Eestis tööd jätkata 30 tanklat
Eestis on 30 autonoomse elektritoitega tanklat, kus hoiustatakse rohkem kütust ja mis on suutelised tegevust jätkama ka suurema elektrikatkestuse korral. Elutähtsate teenuste osutajad peaksid aga varuma ka oma generaatori ja kütusemahuti.
Autonoomse elektritoitega tanklatest peaks kütust saama lühema või pikema elektrikatkestuse korral. Üks näide on kasvõi öö vastu esmaspäeva, mil tormituul viis mitmel pool elektri, kuid elutähtsad teenused peavad sellegipoolest toimima ja ka elumajad oma generaatoritesse kütust saama.
Eesti Varude Keskuse strateegiajuht Iivi Luuk ütles, et vedelkütuse müüja peab tagama ühe autonoomse elektritoitega tankla vähemalt kolmes maakonnas, millest üks peab olema kas Tallinnas või Harjumaal. Avariitanklad peavad tööle minema 15 minuti jooksul pärast elektrikatkestust.
"Hetkel on, kui ma ei eksi, kaheksa tanklaketti, kes sellised tanklad tagavad, ehk kes on elutähtsa teenuse osutajatena kirjas, kellel on vähemalt 10 tanklat üle Eesti ja need on vähemalt kolmes maakonnas," rääkis ta.
Peale generaatorvõimekuse on avariitanklatele ka muud nõuded. "Näiteks hoiavad nad 30 000 liitrit diislikütust ja vähemalt 15 000 liitrit bensiinkütust oma paakides. Kui riiki ei peaks kütust juurde tulema, siis on riigil rahvusvaheliste standardite alusel suhteliselt hea kütusevaru ehk 90 päeva toimepidavust, seal on ka pilt üsna hea," rääkis Luuk.
Küll aga puudub autonoomse elektritoitega tankla näiteks Narvas. Narva haigla peaks elektrikatkestuse korral oma toimepidevuse ja generaatorite jaoks vajalikku kütust tooma 50 kilomeetri kauguselt Jõhvist. Narva haigla teeninduspiirkonda kuulub veel ka Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn ehk kokku 72 000 elanikku.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar ütles, et tähtsate teenuste osutajad peavad ise tagama mingisuguse elektritootmise võimekuse, olgu selleks kas akud või generaator, ja korraldama sinna ka kütuse. Kõige mõistlikum on selleks sõlmida leping kütusevedajaga.
Samas on Narvas ka generaatori võimekusega tanklad, mis pole lahendus ootamatus olukorras. Selliseid tanklaid on Eestis ligi 100, millele saab vajadusel generaatori ühendada. "Ehk tanklad, kus on kilpi välja ehitatud võimekus suuremat sorti generaator taha panna. Osadel kettidel on need generaatorid ka juba kusagil olemas," rääkis Luuk.
"Näiteks Haapsalu linn koos Haapsalu veevärgiga on sõlminud ühe kütuseettevõtjaga kokkuleppe, et generaatori ühendamise võimekusega tanklasse on pandud eraldi Haapsalu veevärgi generaatori jaoks pistik," rääkis Saar.
Valdavalt on sellised autonoomse toitega tanklad mõeldud ikkagi tavaelanikkonna jaoks.
Toimetaja: Barbara Oja