Hädaolukorraks valmistumisel teevad elektrigeneraatorid müügirekordeid. Kuid silmas tasub pidada, et mitte iga generaator ei sobi kasutamiseks tubastes tingimustes ning mootori põlemisel tuleb arvestada ka vingugaasi tekkega.

"Isegi, kui soetatakse selline generaator, mis on sobilik siseruumidesse, tuleks väga palju tähelepanu pöörata sellele, kuidas need heitgaasid ruumist välja saavad juhitud ja ka sellele, kuidas ventilatsioon on tagatud, et kas või see sama seade üle ei kuumeneks," selgitas G4S erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.

Seepärast kortermajja generaatorit ei soovitata, äärmisel juhul vaid rõdule. Ellujäämisinstruktor Ragnis Topkini sõnul saab generaatori kasutamisega hakkama igaüks, kuid oluline on seadet enne elektrikatkestust testida ja hooldada.

"Generaator tahaks kindlasti aastas kaks-kolm korda, et teda käima pannakse, muidu voolikud muutuvad plastmassiks ja hakkavad läbi tilkuma," ütles ta.

Päästeamet on loonud turvaliseks elektrigeneraatori paigaldamiseks ja kasutamiseks juhendi, mille leiab nende kodulehelt aadressil rescue.ee.

"Kõigepealt kas või sellisel ilusal pühapäevasel päeval nagu täna on kerida generaator õue, panna ta käima, proovida järele, mismoodi ta töötab, mismoodi vool sealt kätte saada, katsetada järgi priimuse peal toidu tegemine ja kõik muu selline. Mitte jätta seda siis olukorda, kus seda reaalselt vaja läheb," rääkis Topkin.

Teine ehitus- ja matkapoodides minev kaup on matkapliit ja priimus.

"Korteris kindlasti priimust tööle panna ei tohi ja alati on ohutusreegel ikka see, et priimust kasutatakse välitingimustes. Eriti oluline on veenduda, et ta oleks tasasel pinnal, et ta ei kõiguks ja kindlasti, et see on puhas maa, kõik selline materjal, mis võib põlema minna, gaasiballooni ümbert ära puhastada," selgitas Naiskodukaitse vabatahtlik instruktor Maret Valner.

Kuid ka priimuse puhul tuleks seadet enne kriisi katsetada.