Turgi sõnul sõltub otsus, kas mingit teemat kajastada või mitte iga ajakirjaniku eetilisest otsusest. "Head lood tulevad eetilise otsuse tulemusena," sõnas ta. Ta rõhutas, et advokaadina pole ta kunagi ühelgi oma kliendil soovitanud ajakirjaniku poole pöörduda. "Advokaat osutab õigusteenust," sõnas ta.

Kõutsi sõnul oleme tänapäeval arvestanud, et info avalikustamine mõjutab protsesse. "Tundlike teemade puhul on avalikkuse kallutamine ühele või teisele poole eesmärgiks. Ajakirjanduses on palju eri allikaid ja ma pole kohanud ajakirjanikku, kes poleks info suhtes kriitikameelega või et ajakirjanik laseks ennast ära kasutada. Ajakirjanike enda eluterve suhtumine allikatesse tagab selle, et ajakirjanik ei kujune ühe advokaadibüroo kõneisikuks," sõnas Kõuts.

Kärmas ütles, et tema ei leina, et "Pealtnägija" ei toonud esimesena välja Marko Mihkelsoni kohatute fotode teemalist lugu. "Ma ei ütles, et võit läks käest ära, see oleks väga küüniline sõnastus. Loo avalikuks toomise väljaannete poolt tingis see, et oma nimega tuli välja vastaspoole advokaat. See võimaldas avaldada info, mis oli paljudes toimetustes teada," rääkis Kärmas.

"Varem teadsime, kes on need figurandid [Marko Mihkelsoni loos], aga kui meil oli teema avaldamise esimene kaalumine, siis polnud ükski allikas oma nimega nõus välja tulema. Algusest peale ainus vektor selle loo tegemisel oleks olnud see, et seda uurimist on tehtud ülejala või püütud kalevi alla lükata. Kui oleks olnud näha Mihkelsoni eeliskohtlemist, siis oleks võinud selle jutuks võtta," sõnas Kärmas.

Tema sõnul tekkis peale loo avaldamist "destruktiivne toksiline tsunami". "Paljude inimeste eludes on juhtunud asju. Te ei taha, et teie elu luukered tuuakse asja eest teist taga avalikkuse ette," sõnas Kärmas.

Kõutsi sõnul tehti Mihkelsoni tsiviilkohtuasja sisu avaldades lapsele kahju ja midagi ühiskond sellest ei võitnud.

Ots tõi näite lähiminevikust, kui EKRE liiget ja ministrit Marti Kuusikut süüdistati kaudsete tõenditega abikaasa kallal vägivallatsemises ja asi viidi kohtusse. "Miks me peaksime last kohtlema halvemini kui naist. Ma eeldanuks, et [Mihkelsoni asja] uuritakse rohkem," sõnas Ots.

Turgi sõnul tahtis ajakirjandus Mihkelson teemat kajastades kindel olla, et hooldusõiguse vaidlus on läbi. "Mina arvan siiralt, et kõigist teemadest peab ajakirjanduses saama rääkida. Ajakirjanikel on kohustus kajastada infot, millel on avalik huvi," sõnas Turk.