Perearstid ja pagulasabi tahavad luua meditsiinitõlkide süsteemi
Ukraina põgenike laine on jälle toonud esile probleemi, et välismaalased jäävad arsti juurde sattudes hätta, sest ei suuda oma tervisemuret tohtrile selgeks teha. Seetõttu tegi pagulasabi ja perearstide selts ettepaneku luua meditsiiniliste tõlkide süsteem, et keegi ei jääks keelebarjääri tõttu ravita.
Viimase kümne aastaga on Eesti üksjagu muutunud rahvusvahelisemaks. Aga siia kolinud välismaalased, olgu siis tegu rahvusvahelise kaitse saanute või tudengitega, on hädas perearsti leidmisega.
Mitte alati pole probleem selles, et nimistu on juba täis, vaid ka selles, et patsiendil ja tohtril on sõna otseses mõttes raskusi ühise keele leidmisel. Seetõttu tegi pagulasbi koos perearstide seltsiga sotsiaalministeeriumile ettepaneku meditsiinitõlkide süsteemi loomiseks.
"Väga tihti öeldakse ära, et ma ei oska piisavalt hästi inglise keelt või ma ei oska piisavalt teiega ühte keel, et ma ei saa teid paraku oma nimistusse vastu võtta," selgitas Eesti Pagulasabi juht Anu Viltrop.
Pagulasabi on erakorralise meditsiini osakonnast saanud kõnesid, et seal suudeti inimesele anda esmaabi, aga ei suudetud talle selgitada, kuidas ta ennast ravima peaks ning oodatakse kedagi appi tõlkima.
Kuna lapsed on kiired õppijad, siis sageli jääb vanemate tervisemure tõlkimine nende õlule, kuid see ei ole Viltropi sõnul õige.
"Kui ta nüüd muutub vanemate kõneisikuks ja läheb arstile kaasa ja näiteks on küsimuse all ema vähidiagnoos või vaimse tervise probleemid, siis minu hinnangul on see lapsele sobimatu koorem kanda," ütles Viltrop.
Sotsiaalministeeriumist öeldi ERR-ile, et kuna ettepanek meditsiinitõlkide süsteemi loomiseks laekus hiljuti, siis pole ministeeriumil olnud võimalust oma seisukoha kujundamiseks. Küll aga on näiteks Ukraina sõjapõgenikele loodud võimalus kasutada tõlketeenuste hüvitamist, kui on vaja suhelda ametiasutuste või arstidega. Seda hüvitist saab kohaliku omavalitsuse kaudu.
"Seda tõlketeenust on võimalik kasutada kaks aastat pärast kaitse saamist ja seal on ette antud piirmäärad, mis on seotud toimetulekutoetusega," ütles sotsiaalkindlustusameti rändeteenuse juht Liis Paloots.
Praegu on ühe inimese tõlkekuluks ette nähtud 1600 eurot ning seda võimalust on kasutanud seitse omavalitsust. Kõige usinamad arvete esitajad on olnud saarlased, kes on seda võimalust kasutanud 189 korda, Põhja-Pärnumaa vald on lasknud hüvitada 24, Elva kümnel ja Kehtna kaheksal juhul. Kokku on arveid esitatud 12 000 euro eest.
"Küsimus on, kas sellest ei olda nii hästi teadlikud või siis seda vajadust ei ole," ütles Paloots.
Politsei- ja piirivalveametil on ööpäevaringne valmisoleks tõlkimiseks, PPA-l on 51 koosseisulist tõlki, kes tõlgivad kümmet keelt. Aastas läheb vaja umbes 50 keele tõlke.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"