"AK. Nädal": kuidas massilist jäätmeteket pidurdada?

Lõppev üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal kutsus inimesi üles vähem tarbima, pigem taaskasutama, parandama ja liigiti koguma, aga samal ajal algas aasta suurim ostlemisperiood ehk must reede. "Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis, kuidas massilisele jäätmetekkele pidurit panna.

Üle ilma tohutuid ostlejate masse kokku toovad kommertspühad aina süvendavad ületarbimise probleemi. Nii on näiteks musta reede vastukaaluks algatatud ka ostuvaba päeva aktsioon.

Eesti kaupmeeste sõnul on USA-st alguse saanud must reede ka Eestis kanda kinnitamas.

"Viimased kolm aastat on näha, et must reede töötab ka siin. Tavapärase reedega võrreldes kulutab rahvas kolm korda rohkem – ostetakse arvuteid, telefone, nutikellasid, kõrvaklappe. Kõikvõimalikku. Pigem on must reede selline päev, kus kulutatakse enda peale. Näed, et ostukorv on kindlasti suurem kui jõulude ajal," selgitas Klick Eesti ostuosakonna juht Joosep Saad.

Rohkem ostma paneb inimest ikka emotsioon, mida ettevõtted oskavad hästi esile kutsuda.

"Mida emotsionaalsem sa oled, seda vähem sa ennast kontrollid. Jõulud on ikkagi väga hea näide, kus süda läheb härdaks ja tehakse väga palju annetusi. Loomulikult on see ka õige hetk inimeste käest raha kätte saada kaubanduses. /.../ Nii et on sellised emotsionaalsemad traditsioonid või päevad, mida kasutatakse ära. Näiteks see, mis musta reedega siin toimub, on selline defitsiidiefekt – see, et sa oled ikka hirmus rumal, kui sa praegu ei tule, sest homme enam ei ole seda, sest kõik teised ostavad ära," rääkis Tartu Ülikooli turunduse professor Andres Kuusik.

Enamik praegu ostetud asjadest jõuab aga paratamatult peagi prügimäele. Keskmine Euroopa tarbija viskab ainuüksi tekstiile igal aastal ära umbes 11 kilogrammi. Musta reede kõrvale tekkinud pea sama mastaapne e-esmaspäev on kaasa toonud veebikaubanduse kasvu, mis koos transpordiga tähendab aga suuremat süsinikujalajälge.

"Kui mõtleme seda tootjate ja kaupmeeste osa, siis kuidagi on ju vaja neist kaupadest lahti saada. /.../ Ega ma sellel kaupmehel mingit motivatsiooni ei näe, miks ta peaks tagasi hoidma. See on ikkagi tema sissetulek. See peaks tulema ikkagi tarbija motivatsioonina. Seal on lihtsam, et hoia raha kokku, muu hulgas päästad ka planeedi ära," kommenteeris Kuusik.

Kuidas aga saakski jätta ostmata, kui meie tehnikaseadmetesse on lühike eluiga sisse kodeeritud ning praegu ostetud ese on paratamatult mõne aasta pärast moest väljas? Ületarbimise lahendamiseks ainuüksi tarbija vastutusest ei piisa, ütles Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse juhataja, sotsioloog Margit Keller.

"Üksikisiku suunas näpuviibutamine, et las see süsteem toimib omasoodu, aga sina Mari või Jüri pead oma hoiakuid muutma, saama teadlikuks ja üksinda vastuvoolu ujuma, on tühi lootus. Siin ei ole ühte võluvõtmekest, et tõstame tarbija teadlikkust, et las must reede olla, lepime kokku, et me keegi poodi ei lähe – nii see ei saa toimida," selgitas Keller.

Muutust aga inimesed tahavad. Selle aasta keskkonnateadlikkuse uuringus vastas enamik inimesi, et jah, ostmist ja tarbimist peaks vähendama. Pidevast majanduskasvust loobumist toetas 43 protsenti vastanutest. Just majandussüsteemi suuremat muutust on Kelleri sõnul tarvis.

"Mitte-kasvupõhise majanduse debatt on algamas, ka siin, Eestis. See on väga huvitav, kuidas suvalistel hetkedel keegi tõstab jälle käe püsti ja küsib, kas me saame lõputult kasvada. Aga täna me füüsiliselt ja reaalselt iga päev elame ikkagi selles majandusmudelis ja ühiskonnamudelis, kus me peame kasvama, me peame hästi palju tootma. Järelikult ka selle ära tarbima, sest muidu tuleb majanduslangus ja sinna tõmbame võrdusmärgi, et see tähendab vaesust ja kriisi. /.../ See nõuab süsteemi muutust, kus nii ettevõtlus kui ka riik peavad kaasa mängima. Murdepunktid on tulemas, aga kuhu need meid viivad, on raske öelda praegu. See, et kõik samamoodi jätkuda saab, ei ole väga tõenäoline," rääkis Keller.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: