Kuna kampaania jõudis äsja lõpule, siis üle-eestilist statistikat selle kohta, kui palju raamatuid annetati, veel pole.

Esialgse info kohaselt oli aktiivsus piirkonniti erinev. Näiteks Läänemaa Ühisgümnaasiumisse oli kampaania viimase päeva lõunaks saabunud viis raamatut, kuid mitu annetajat olid veel endast märku andnud ning lõplik teoste arv alles selgub. Hea meel on koolil aga iga eksemplari üle.

"Üks oli "Rehepapp". Väga tore, saime ühe juurde, see on ka suur asi. Siis Sofi Oksaneni "Puhastus", mida õpilased väga hea meelega loevad. Ja Marie Underi luulekogusid. Luuletuste kogud on alati ülimalt teretulnud, sest neid, mis on vana, enam kuskilt ei saa juurde, neid ei anta enam välja, need on rariteetsed täiesti," ütles Läänemaa Ühisgümnaasiumi raamatukoguhoidja Anneli Ilves.

Stiina Koit Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust rääkis, et kuna kooliraamatukogusid finantseeritakse kooli eelarvest, siis sõltub ilukirjanduse valik sellest, kui palju kool selleks raha leiab.

Annetusena oodati päriselt vajaminevaid teoseid, mitte suvalist makulatuuri.

"Meil on väga spetsiifilised nimekirjad, igal koolil on oma nimekiri ja nendele, kellel ei ole, on lastekirjanduse keskus ja hoiuraamatukogu ka niisuguseid rohkem populaarseid raamatuid kokku pannud. Päris kõike oma riiulist ära tuua ikka ei saanud," ütles Koit.

Eesti koolid teevad soovitusliku kirjanduse pakkumisel koostööd ka rahvaraamatukogudega, kuid tihti on probleemiks just korraga vajaliku koguse teoste tagamine. Näiteks siis, kui ühel ja samal ajal loeb konkreetset raamatut korraga mitu klassi või mitu piirkonna kooli.