Advendi ehk jõulude ootuse aega hakati Eestis laiemalt tähistama taasiseseisvumise ajast. Esimese advendiküünla süütamise pidustuste varju on aga jäänud sellele järgnevad advendipühapäevad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Iga advendipühapäev kannab oma kindlat teemat. Esimesel advendil räägitakse alandlikkusest. Teisel advendipühapäeval süüdatakse kirikutes teine advendiküünal ning mõeldakse kuninglikkusest ja kirkusest.

"Ükskõik kui väike, ükskõik kui rikas, vaene, tarmukas või lihtne sa ka ei ole, tegelikult siin ongi see jumalik kokkupuutepunkt, et inimene on võimeline taipama ja mõistma ka neid mõisteid, mis teevad ta suuremaks ja õilsamaks, kaunimaks ja ennast kinkivamaks. ja siit kasvavadki need väärtused- usk, lootus ja armastus," ütles EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Pühapäevakooli lastel valmisid jõulusõimed. Jõuluvanale soovivad nad laulda ja laulude õppimiseks on veel veidi aega nagu ka kõikide pühade-eelsete tööde tegemiseks.

Järgmisel pühapäeval süüdatakse kolmas advendiküünal. "Kolmas räägib tee tegemisest - sillutagem teed selleks, et aukuningas saaks tulla. Ilma teeta ei jõua keegi kohale ja pärale ning neljas advent kõneleb jumalikust lähedusest. Et ta on juba lähedal, et veel veidikene vastu pidada ja siis on ta kohal," lausus Tuhkru.