Viimase umbes viie aasta vältel on lääneriikides, kuid ka mujal, levinud mõtteviis, mida inglise keeles tähistatakse terminiga "longtermism". Eesti keelde võib seda tõlkida kui "pikaajalisus", kuid tõlge tundub puudulik.

Tegemist on seisukohtade kogumiga, mis seab esikohale vajaduse mõtelda ja tegutseda vaatega tulevikku. Eesmärk oleks tulevaste põlvkondade elu positiivne mõjutamine. Sellisena võiks eesti keeles pakkuda vasteks "tulevikku suunatud mõtlemist", mis on aga liiga pikk. Kui arvestada, et tegemist on sellise pika vinnaga mõttetegevusega, siis võiks ju terminiks olla ka "pikavinnalisus".

Üks taolise mõtteviisi edendajaid on šoti päritolu filosoof William MacAskill, kelle hiljuti ilmunud raamat "Mida me võlgneme tulevikule. Miljoniaastane vaade" on ka minu seekordse jutu aluseks.

Pikavinnalisus või longtermism on saanud kõvasti nii kiitust kui ka teravat kriitikat. Viimasega tutvumiseks lisan lugemisviidetesse mõne kirjutise, kust huviline võib midagi leida. Ja alati on ju käepärast kõiketeadja Google, kellele võib vastava päringu esitada.

Kui nüüd MacAskilli raamatu juurde tulla, siis pakub ta hakatuseks selgituse tulevikule mõtlemise põhjendustest. Ta märgib, et kui inimene elaks läbi järjest kõik seni elanud inimeste elud, oleks taolise elutee pikkus ligi neli triljonit aastat. Sellest kümnendiku elaks ta küti ja korilasena, 60 protsenti maaharijana, seksile kuluks tal 1,5 miljardit aastat ja sünnitamisele 250 miljonit. Kohvi jõuaks ta selle ajaga juua 44 triljonit tassi. Orjapidaja oleks ta kümnendiku ajast ja sama kaua ka ori.

Kuid kui tulevikku vaadata, siis on inimese elu alles algfaasis. Isegi kui homo sapiensi olemasolu piirduks imetajatele tüüpilise perioodiga ehk miljoni aastaga, oleks inimese elust 99,5 protsenti alles ees. Tavalise inimelu võrdluses oleks ta alles viiekuune. Ja nüüd pakubki MacAskill soovituse mõelda variandile, et te elaksite läbi ka kõik tulevased elud ning kaaluda, mida te siis loodaksite, et me tänapäeval teeksime. Raamat ongi mõtte ulatumisest kaugesse tulevikku ja selle tulevikuga arvestamisest praeguste tegude puhul.

Me võime tulevaste põlvede elu nii halvemaks kui ka paremaks muuta. Tulevikurahvas ei saa praegu hääletada ja poliitikud ei pruugi seetõttu nende huvidega arvestada.

Põhja-Ameerika irokeeside suulises seadustepärandis olla üleskutse pealikele pidada silmas mitte ainult praegust põlvkonda, vaid ka tulevasi. Meie poliitikutel sellist moraalset ettekirjutust paraku ei ole.

Ka väike samm nii üksikisiku kui ühiskonna tasandil tänapäeval võib tuleviku plaanis omada suurt tähendust. Meie praeguse populatsiooni suuruse säilimisel võib hinnata, et miljoni aasta vaates räägime me umbes 80 triljonist inimesest. Kuid inimkonna eksistents võib tehnoloogilise arengu tulemusel ka pikeneda, sõltudes küll Maa elamiskõlblikkuse säilimisest. Kosmosereisid võivad meie olemasolu veelgi kaugemale venitada.

Me mõjutame tulevikku iga päev. Ja kasvuhoonegaasid on vaid osa sellest mõjust. See on samas valdkond, kus tulevikule mõtlemine aitaks parandada ka praeguse põlvkonna elukvaliteeti, kasvõi puhtama õhu näol.

Me elame MacAskilli sõnul tehnoloogiliste muudatuste plaanis unikaalses ajastus. Varasemate põlvkondadega võrreldes on meil võime aru saada, mida meie tegevus võib põhjustada ja mõningaid eksimusi saaksime seetõttu vältida.

Tulevikku mõjutavad mitte ainult nüüdisaja tehnoloogilised saavutused, vaid ka moraali ja väärtushinnangute areng. Moraali osas näitab ajalugu, et alati on võimalik ka tagasilangus, nagu kinnitas möödunud sajand või praegune sõda Ukrainas. Ka väärtuste muutumine omab mõju tulevikule. Näiteks omal ajal mõjutas orjapidamise lõpetamine ka järgnenud põlvkondi.

Meie tehnoloogilised saavutused võivad mõjutada kogu tsivilisatsiooni edasise arengu trajektoori. Näiteks tehisintellekti vallas käib usin töö ja on ka tulemusi. Tõeline läbimurre selles vallas oleks aga üldtehisintellekti (artificial general intelligence ehk AGI) loomine. See oleks süsteem või nende kogum, mis oleks võimeline õppima sama palju kui inimene ja õpitu põhjal ka tegutsema.

Sellist tehisintellekti võib programmeerida ka teatud tuleviku arendamiseks. Kuid kõik sõltub sellest, kuidas saavutatut kasutatakse. Praeguste hinnangute kohaselt on kümneprotsendiline tõenäosus, et AGI sünnib aastaks 2036 ja 50-protsendiline tõenäosus, et aastaks 2050. Kuid see vaid üks ennustus.

Ohud varitsevad ka biotehnoloogias, mis annab uusi võimalusi meditsiinile, kuid loob ka pretsedendituid riske. Tehispatogeenid on looduslikest ohtlikumad ja biotehnoloogia kättesaadavamaks muutumine võib pahatahtjaile anda tsivilisatsiooni olemasolu ohustava relva. Õhus ripub ka globaalse sõja oht ja Ukraina puhkenud sõja tõttu kahekordistas näiteks ennustusplatvorm Metaculus sellise sõja alguse võimalust 2050. aastani 23 protsendini.

Kuid tsivilisatsioon võib lõpule jõuda ka muul viisil, näiteks kollapsina, millest ei toibuta. Massihävitusrelvade kasutamine või kliimamuutused ei pruugi omakorda tähendada inimese kui liigi lõppu. Kui kasvõi üks protsenti elanikkonnast jääb alles, siis on alge uuele tsivilisatsiooniperioodile olemas. Ja teadmised võivad ju kandjatel kasvõi osaliselt säilida ning taastumist kiirendada.

MacAskill arutleb ka majanduskasvu teemal ja näeb selle aeglustumist negatiivsena saja aasta lõikes. Kuid tuhandete aastate lõikes on ilmne, et kasv ei saa lõpmatult jätkuda, kunagi jõutakse platoole.

Filosoofile on huvitav ka küsimus, kas inimkonna säilimine oleks üldse maailmale hea või mitte. Ja küsimus, kui palju peaksime olema nüüdisajas valmis ohverdama tulevaste põlvkondade heaks. Selles osas oleks ilmselt lähim vajadus valmistuda paremini järgmisteks pandeemiateks ja olla valmis igasugusteks arenguteks.

Viited lugemishuvilistele

• MacAskill, William "What we Owe the Future. A Million-year View" – 2022.
• Why longtermism is the world's most dangerous secular credo | Aeon Essays
• Review of "What We Owe the Future" by William MacAskill | City Journal (city-journal.org)
• The Dangerous Ideas of "Longtermism" and "Existential Risk" | Current Affairs
• Major UN report discusses existential risk and future generations (summary) - EA Forum (effectivealtruism.org)