"Miks ma olen andnud nõusoleku, et minu kandidatuuri üldse kaalutakse ja andnud ka nõusoleku sellele positsioonile asuda? Esiteks ma hoolin Eesti riigist ja ma hoolin sellest asutusest ja nendest inimestest seal. Ja selleks, et seda asutust ja Eesti riiki hoida, olen ma andnud oma nõusoleku.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Belitševilt mida ta peaks politseijuhi ametis õnnestumiseks. "Õnnestumine on see, kui Eestis iga inimene tunneb end turvaliselt, et meid usaldatakse ja me loome seda väärtust, mida meilt oodatakse. Ehk sedasama turvatunnet," vastas ta.

Belitšev märkis, et politseijuht peab tegema seda, mis on parim Eesti riigile ja Eesti inimestele. Ta ütles, et politsei- ja piirivalveameti juhi ülesanne on kuulata ka poliitikuid, kes esindavad valijate tahet. "Aga kui politsei- ja piirivalveameti juht näeb, et see on midagi, mis ei loo turvalisust või mis ei tee elu paremaks, siis tuleb see ausalt välja öelda ja vajadusel esitada oma argumendid," ütles Belitšev.

"Kui midagi peaks olema teistmoodi, siis tuleb seda ausalt välja öelda. Kui on midagi sellist, mida me näiteks ei suuda teha, siis ei tasu öelda, et äkki me ikkagi teeme ära, vaid anda see aus pilt sellest, mis parasjagu on," sõnas Belitšev.

Bellitšev tunnistas, et üks probleeme, millega tuleb hakata tegelema on küsimus, kuidas politseisse uusi inimesi värvata. "Paratamatult on meil selline terav palgakonkurents meil täna riigis olemas, millega me peame arvestama," ütles ta.

Tema sõnul politseis sellist hetke, kus raha oleks üle, ei ole. "Meil on püsivalt 200-300 inimest puudu, keda hea meelega värbaksime, aga keda me lihtsalt ei ole võimelised ühel või teisel põhjusel tööle saama," lausus Belitšev.

Ta ütles, et kõige suurem puudus on eesliinitöötajatest nagu patrullpolitseinikud, piirivalvurid ja kriminaalpolitseinikud.

"Me oleme iseenda seest juba aastaid otsinud neid vahendeid, kuidas oma inimeste palkasid tõsta. Ka järgmiseks aastaks oleme valitsuse eraldise kaudu saanud väga suure rahasüsti, mis aitaks meid edasi. Aga mure on selles, et kiire inflatsioon sööb selle kõik ära," lisas ta.

"Meie esimene eesmärk on tagada turvatunne sellele, kes turvalisust loob. Oleks kõige parem kui patrullpolitseiniku keskmine palk oleks seotud ka Eesti keskmise palgaga või oleks näiteks 1,2 kordne Eesti keskmine," ütles ta veel.

Belitšev ütles, et kardab, et ka tuleval aastal jääb politseinike palk Eesti keskmisele palgala alla.

Rääkides idapiirist, ütles Belitšev, et loodetavasti saab see välja ehitatud vähem kui viie aastaga. "Kui me räägime kagupiiri maismaa osast, siis tänaste eesmärkide järgi peaks see valmis olema aastaks 2025," ütles Belitšev.

Egert Belitšev astub veel oma seisukohti selgitama riigikogu õiguskomisjoni ette ning seejärel peaks tema ametisse kinnitama valitsus. Politseijuhina alustaks Belitšev alates 1. maist.