Presidendi otsus jätta lapsetoetuste eelnõu välja kuulutamata on mõistetav. President rõhutab oma otsuses seaduse ebavõrdsust suurendavale mõjule, mis ongi ebaõiglane. Otseselt põhiseadusega vastuolus on elatise ja riivamisi indekseerimisega seotud küsimused, ent probleem on tegelikult oluliselt põhimõttelisem.

Riigikogu eraldas 150 miljonit eurot lapsetoetuste tõstmiseks, mis on kindlasti tervitatav. Varasemad perepoliitilised otsused, mida sotsiaaldemokraadid on eelmises kahes riigikogu koosseisus eest vedanud, on aidanud 2014. aastast vähendada laste absoluutse vaesuse määra üheksalt protsendilt enam kui kolm korda. 2021. aastal langes absoluutse vaesuse määr lausa 1,3 protsendini.

Lisaks üldisele lapsetoetuse kolmekordistamisele, mis sai lõplikult teoks 2019. aastal, jõustus viis aastat tagasi 300-eurone lapserikka pere toetus, mis tõi kolme ja enama lapsega perede keskmise toimetulekunäitajad samale tasemele väiksemate perede näitajaga.

Arvestades üldist hinnatõusu ning reaalpalkade langust, on lastega peresid oluline toetada, et mitmeaastase pingutuse tulemusena paranenud laste heaolu taas langema ei hakkaks. Seda toetust vajavad võrdselt kõik lastega pered, ühe grupi eelistamisele ei ole õiglast põhjust.

Vastuvõetud seadus aga eelistab jõhkralt kolme- ja enamalapselisi peresid, teiste perede heaolu hinnaga. Riigikogule tagasi saadetud seaduse kohaselt kulub 75 protsenti rahast ehk 100 miljonit eurot 14 protsendi perede toetamiseks. Selle tulemusena kasvab igakuine toetus neile peredele keskmiselt 190 euro võrra lapse kohta. Ülejäänud 86 protsendile peredest, kus on üks või kaks last, eraldab seadus vaid 50 miljonit lisaeurot, mis suurendab nende lapsetoetust 20 eurot lapse kohta.

Mida siis kujunenud olukorras teha? Minu hinnangul on presidendi veto andnud poliitilistele jõududele võimaluse suurendada lapsetoetusi õiglaselt, iga lapse heaolu silmas pidades. Peaksime loobuma Isamaa pealesurutud ebaõiglasest lahendusest ning tõstma kõigi laste universaaltoetuse praeguselt 60 eurolt 120 euroni, jättes kolme ja enama lastega pere toetuse senisele tasemele 300 eurot kuus.

Selle tulemusena kahekordistub ligi 200 000 lapse toetus, mis annab arvestatava lisatoe valdavale osale Eesti peredest. Ent selle ettepaneku realiseerimisel paraneb praegusega võrreldes ka kolmelapseliste perede olukord – nende igakuine summa kasvab 160 euro võrra (seniselt 520 eurolt 680 euroni). Tõsi, see tõus ei ole nii suur, kui presidendi vetostatud seadus ette nägi, aga jätkuvalt saaks kolmelapseline pere ligi kolm korda suuremat toetust kui kahelapseline.

Minu ettepanekul on kaks täiendavat boonust. Esiteks jääb see rahaliselt eelarvega kinnitatud raamidesse. See tähendab, et sama rahaga on võimalik saavutada õiglasem ja suurema ühiskondliku mõjuga tulemus. Teiseks langeb eelnõu selliselt muutes ära vajadus vaielda indekseerimise ja elatisraha juriidiliste nüansside üle. See muudatus on võimalik kiiresti eelnõusse sisse viia ja veel sel aastal vastu võtta.