Riigikogu võttis vastu perehüvitiste tõstmise seaduse
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu perehüvitiste seaduse, millega tõuseb jaanuarist esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas kohal viibinud 90 riigikogu liikmest 76, vastu hääletas fraktsioonitu Siim Kiisler.
Seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60 eurolt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 euroni kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300 eurolt 650 euroni ning seitsme ja enama lapse puhul 400 eurolt 850 euroni kuus.
Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
Ühtlasi kaob lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16–19 eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel, näiteks erivajaduse tõttu, õppimist ei jätka. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni.
Samuti sätestab uus regulatsioon, et alla kolmeaastase lapse surma puhul võimaldab riik nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses.
Seadus näeb ette ka muudatuse elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50 protsendi ulatuses.
Lastetoetuste ja lasterikka pere toetused tõusevad 1. jaanuarist. Peredes, kus on peretoetuste maksmine juba lõpetatud seoses alla 19-aastaste laste mitteõppimisega, tekib eelnõu järgi taas õigus peretoetustele, mille väljamaksed teeb sotsiaalkindlustusamet tagasiulatuvalt hiljemalt märtsi lõpuks. Pered ise ei pea selleks taotlust ega dokumente esitama.
Toimetaja: Barbara Oja