Õiguskantsler: perehüvitiste seadus põhiseadusega vastuolus pole

Ülle Madise
Ülle Madise Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Õiguskantsler Ülle Madise leidis, et perehüvitiste seadus ei ole põhiseadusega vastuolus, sest seaduse alusel lasterikastele peredele suuremat toetust makstes saab võimalike toimetulekuprobleemide tekkimist ennetada.

Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kelle arvates on perehüvitise seaduse alusel kahe lapsega perele ja kolme ning enama lapsega perele makstavate toetuste vahe liiga suur. See toob pöörduja sõnul kaasa perede ebavõrdse kohtlemise. Eriti murelikuks tegi pöördujat see, et uue valitsuse koalitsioonilepingu kohaselt suureneb peredele makstavate toetuse vahe veelgi.

Õiguskantsler vastas, et lasterikkad pered on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. See kohustus on Madise sõnul mõistetav, sest lasterikkus võib peale laste eest hoolitsemisega kaasnevate suurte kulutuste põhjustada takistusi sissetuleku teenimisel, kuna vanemal võib laste eest hoolitsemise tõttu tekkida olukord, kus ta peab töötamisest osaliselt või täielikult loobuma.

"Millist peret lugeda lasterikkaks ja kuidas neid peresid toetada, seda põhiseadus ei sätesta, vaid seda otsustab riigikogu. Seega on suuresti tegemist poliitilise valikuga, millele õiguskantsler saab hinnanguid anda valdavalt vaid erandlikel juhtudel, mil on rikutud inimese teisi põhiõigusi," kirjutas Madise.

Õiguskantsler lisas, et perehüvitiste seaduse alusel lasterikastele peredele suuremat toetust makstes saab võimalike toimetulekuprobleemide tekkimist ennetada.

"Seega ei ole selle seaduse alusel lasterikastele peredele suurema toetuse maksmine põhiseadusega vastuolus." 

Kuidas uue valitsuse koalitsioonileping ellu viiakse, ei ole õiguskantsleri hinnangul praegu päris selge.

"Kehtiva seaduse kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus kuni 16-aastasel lapsel. Õppimise korral makstakse seda toetust kuni 19-aastaseks saamiseni või 19-aastaseks saamisel õppeaasta lõpuni. Koalitsioonilepingus kirjas olevate peretoetuste kavandatavate muudatuste osas ei ole arusaadav, kas ja mis tingimustel tõstetakse lapsetoetuse saamise vanust või kas pigem on plaanis muuta ainult seda, et ka pere 19- kuni 24-aastane laps loetakse toetuste maksmisel lasterikka pere koosseisu ehkki selle lapse kohta lapsetoetust enam ei maksta," märkis õiguskantsler Madise.

Mida ütleb koalitsioonilepe?

Võtame 1. novembriks vastu seaduse, millega tõstetakse alates 1. jaanuarist 2023 Eesti lastega perede toimetulemise kindlustamiseks ning perede väärtustamiseks olulisi toetusi järgmiselt:

- esimese ja teise lapse toetus tõuseb 80 euroni kuus;
- üksikvanema lapse toetus tõuseb 80 euroni kuus;
- lasterikka pere toetus tõuseb 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus;
- lasterikka pere toetusele rakendub alates 2024. aastast indekseerimine pensioniindeksi alusel;
- lasterikka pere toetusest väljumine toimub etapiviisiliselt – kolmest lapsest vanema 24- aastaseks saamisel väheneb peretoetus 1/3 võrra ning sama mudel laieneb järgmistele lastele.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: