Eelmisel nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 5193 inimest, 37,2 protsenti nendest olid lapsed. Kokku registreeriti 1333 gripijuhtu, Covid-19 juhtumeid lisandus 2582.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova kinnitusel on grippi haigestumine jätkuvalt tõusutrendil. "Viimase nädala jooksul kasvas laboratoorselt kinnitatud grippi haigestunute arv 64 protsendi võrra. Ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse (RSV) haigestunute arv vähenes 27 protsendi võrra, mis suure tõenäosusega on tingitud pühadest ja alanud koolivaheajast," selgitas Sadikova.

Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumuse intensiivsus hinnata kõrgeks, gripiviiruse levikut laialdaseks. A-gripiviiruste osakaal moodustab 46,8 protsenti kõikidest uuritud sentinel-proovidest. Gripiviirusega seotud haigestumisi on kõikides vanusrühmades võrdselt.

Koroonaviiruse ja HMPV-viiruse osakaal moodustab vastavalt 15,9 protsenti ja 14,3 protsenti. Koroonaviirustega seotud haigestumisi on kõikides vanusrühmades võrdselt. Kolmandik HMPV-ga seotud haigestumisi on registreeritud koolilaste seas. RSV osakaal moodustab 7,9 protsenti, peamiselt haigestuvad kuni nelja-aastased lapsed.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas gripi tõttu haiglaravi 58 patsienti, juurdekasv on 52 protsenti. Viimase kahe nädala jooksul hospitaliseeriti 82 inimest. Viimasel nädalal suurenes oluliselt haiglaravi vajadus üle 65-aastaste seas. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 220 inimest.

Nädala jooksul kinnitati 2582 Covid-19 haigusjuhtu. Üle-eelmise nädalaga võrreldes vähenes registreeritud haigusjuhtude arv 17,4 protsendi võrra. Haigestumus vähenes kõikides vanuserühmades. Pühadejärgselt registreeriti hoolekandeasutustes 46 nakatunut. Hospitaliseerimisi ja surmajuhte hoolekandeasutustes ei lisandunud. Haigestunute kasv on seotud pühadeaegse hoolekandealuste küllastamisega.

Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 261 Covid-19 patsienti, kellest 100 vajasid haiglaravi sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Nädala jooksul suri 17 inimest vanuses 64-103, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  Kolmenädalane koolivaheaeg võib pidurda viiruste levikut. Jätkub aeglane kasv, haiglakoormuse kasvu prognoosime jaanuari lõpu või veebruari algusesse.

Sadikova tuletas meelde, et nii gripp kui ka Covid-19 on raske kuluga haigused. "Eriti ohustatud on väikesed lapsed, rasedad, kroonilised haiged ja vanemaealised," selgitas ta ja lisas, et ka kergete sümptomitega inimene võib viirust levitada riskirühmadele, kelle jaoks võib haigestumine kujuneda eluohtlikuks. "Viirusleviku kõrghooajal tuleb vältida tõbisena riskirühmade külastamist," sõnas ta.

Sadikova sõnul tuleb ka kergete haigustunnuste ilmnemisel püsida kodus. "Haiguste vältimiseks tuleb järgida üldiseid ennetusmeetmeid: vältida rahvarohkeid kohti ja hoida distantsi, pesta tihti käsi, aevastades ja köhides katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga," lisas ta.