Haapsalu talvelaada keskmes oli vene kultuuri asemel seto kultuur

Haapsalu vanalinnas peeti laupäeval igatalvist laata. Varem vene laada nime kandnud sündmus sai Ukrainas peetava sõja tõttu uueks nimeks kolmekuningapäeva laat ning tänavu oli laada kultuuriprogrammi fookuses õigeusklik seto kultuur.

Haapsalu linn on juba aastaid pidanud jaanuari esimesel nädalavahetusel õigeusu jõulude ajal talvist laata. Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas tähendas aga, et linn muutis laada nime ja fookust, sest vene laada nime all ei olnud sobilik jätkata.

"Vanasti ta oli see idast tuleva turisti magnet, aga idast midagi head enam ei tule. Eks me peame siin natuke korrektiive tegema ja me tegime ja nüüd on tulnud lõunast setud," rääkis Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Õigeusklike setode jõulukombestikku, tantse ja laule tutvustasid Haapsalu elanikele leelokoorid Sõsarõ ja Siidisõsarõ.

"Me tutvustasime talsipühi ilo, sest setodel on jõulupühade kohta ütlemine ka talsipüha ja täna ongi kohe esimene püha, nii et on põhjust laulda ja tantsida. Tutvustasime rahvalikke tantse ja siis mõned talvelaulud," lausus Sõsarõ koorijuht Elvi Nassar.

Haapsalu vanalinna Karja tänav täitus müügilettidega. Kaubeldi toidu, joogi ja muuga. Laata külastanud Neeme Sihv hindab väga just kodumaiste väiketootjate kaupa, mida laadalt leida võis.

"Külm on, aga muidu mõnus, sest inimesed on rõõmsad ja mina olen üht-teist ostnud ka. Siirupit, suitsukala tahaks ja üht-teist paistab siin veel olema;" ütles Sihv.

Laupäeval peetud laat oli Haapsalu selle aasta kultuurikalendri esimene suurem üritus.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: