Seni on otsustatud, et Eesti saab Euroopa rahutagamise rahastust Ukrainale antud abi eest tagasi 156 miljonit eurot.

"See on otsustatud Eestile eraldada, aga füüsiliselt see raha laekub tagasi mitme aasta jooksul. Seal on oma graafikud, kuidas need liikmesriikidele hüvitatakse," rääkis kaitseinvesteeringute keskuse üldosakonna juhataja Katri Raudsepp.

Kuigi täpsed graafikud ei ole avalikud, siis on teada, et hiljemalt aastaks 2027 makstakse summa Eestile välja. Lisaks juba Eestile määratud summale oleme esitanud veel taotlusi, mille välja maksmist ei ole veel otsustatud. Ka kõige viimase 113 miljoni euro suuruse abipaketi kohta esitatakse peagi taotlus, ütles Raudsepp.

"Seal on kirjas täpselt see varustus, mida me andnud oleme. Selle nii bilansiline väärtus kui taasteväärtus. Selle pealt tehakse otsused," selgitas Raudsepp.

"Mille peale saab raha küsida, on Ukraina enda poolt defineeritud tähtsamad vajadused. Eelkõige lahingutehnika, relvastus, sidetehnika, laskemoon. Tavalisematest asjadest ka talvine isikuvarustus ja muud sellised asjad."

Kokku loodab Eesti umbes 400 miljonit eurot tagasi saada, see sõltub osalt sellest, kui palju raha  fondis järel on.

Esialgu oli rahurahastusse määratud aastateks 2021–2027 5,7 miljardit eurot. Eelmine aasta kokku andsid Euroopa Liidu riigid Ukrainale 11 miljardi euro eest relvaabi, rahurahastust saadi sellest tagasi 3,1 miljardit eurot. Kuid fondi on suurendatud, ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela

"Detsembris lepiti kokku, et me lisame sinna 2,3 miljardit eurot selleks perioodiks kuni 2027 aastani. Aga öeldi ka, et sellel aastal saab välisasjade nõukogu mandaadid, et alustada läbirääkimisi, kust leida veel 3,5 miljardit eurot," selgitas Loonela.

Kui Eesti ka kogu summa tagasi saab, on see mõeldud samade relvade või varustuse asendamiseks. Näiteks kui vanade haubitsate andmise eest saadakse raha tagasi, saaks seda kasutada uute liikursuurtükkide ostmiseks.