Euroopa rahurahastust saavad liikmesriigid Ukrainale annetatud varustuse eest raha tagasi küsida. Viimased kolm aastat pole aga fondist väljamakseid tehtud, seni blokeeris seda Ungari.

"Liikmesriigid nõustusid Euroopa Rahurahastust 6,6 miljardi euro suuruse väljamaksega. Rahurahastu on Euroopa Liidu üks peamisi viise abi pakkuda. Järgmise sammuna arutan ma liikmesriikidega, kuidas sinna uut raha lisada," lausus Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.

Mitmed liikmesriigid lubavad selle raha eest Ukrainale uut abi.

"Saksamaa on seda öelnud selgelt. Selle, mis me tagasi saame, investeerime Ukrainasse," ütles Saksamaa kaitseministeeriumi riigisekretär Sebastian Hartmann.

Peamiselt on Ukrainal vaja õhutõrjerakette. Püüdlused veenda riike, kelle varudes veel neid jagub, rakette tulevase toodangu vastu loovutama pole aga vilja kandnud.

"Kahjuks täna ei antud uusi lubadusi. Paljud liikmesriigid palusid sellist vahetust teha, eks vaatame, mis sellest saab," lausus Kallas.

Hübriidrünnakutele vastamiseks on Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen välja käinud mõtte, et Euroopa Liidul võiks olla oma artikkel 4, nagu on on NATO-l. Selle vastu on huvi, kuid ettevaatlik huvi.

"Just eelmisel nädalal esitas Taani luureteenistus uut ohuhinnangut, mis ütles, et me näeme üha enam hübriidrünnakuid. Venemaa võtab aina suuremaid riske. Sellepärast on minu arust hea, et Euroopa Liit kaalub võimalusi sellega tegelemiseks," märkis Taani kaitseminister Jeppe Bruus.

"Paljud liikmesriigid rõhutasid, et see peab olema ainult täiendus NATO-le. Me ei taha luua midagi veel juurde, see peab töötama NATO-ga käsikäes," ütles Kallas.

"Põhimõtteliselt on need punktid, mis selles artiklis võiks olla laiali erinevates dokumentides. Idee on selles, et kas me võiks need kõik kokku võtta, et meil oleks võimalus kiiremini ja selgemini sellest juhinduda. Idee on ju tegelikult hea, aga küsimus on, miks me täna juba neid punkte ei järgi," lausus Eesti kaitseminister Martin Herem.

Kaitseministrina oli see Heremi jaoks esimene kohtumine oma uute Euroopa kolleegidega.

"Ma ei saa öelda, et ohutunnetus oleks väga palju erinev. Pigem on see sarnane. Küll aga tegevus, mis sellele peaks järgnema, on siin pigem arutlev kui tegutsev," ütles Herem.