Alliksaare sõnul on teatrite 2023. aasta tegevustoetuste määrus ministri poolt allkirjastatud, aga allkirjastamata on protokollid. "Need pole minuni jõudnud," märkis Alliksaar.

Alliksaare sõnul on palju kära tekitanud etendusasutuste seaduse läbipaistvamaks muutmist oodatud juba pikki aastaid. "Põhjuseid on kaks: seni on rahastamine käinud meile tundmatutel alustel. Kõik teatrid esitavad taotluse, siis sealt tuleb vastus, et su taotlus on rahuldatud, kas täies määras või osaliselt, aga mis on need põhjused, miks on rahuldatud osaliselt, või mida ma peaksin selleks tegema et järgmisel aastal saada hinne kolm asemel hinne viis, seda ei ole me teadnud. Kui mõni teater pole olnud oma toetusega rahul, siis tal pole olnud muud võimalust, kui minna kohtusse, või astub ministri uksest sisse ja püüab põhjendada, miks peaks teda toetama suurema summaga. See pole olnud jätkusuutlik," sõnas Alliksaar.

"Meie väga suur soov oli, et oleks võimalik teatreid kuidagi võrrelda hoolimata erinevast ampluaast. Oleks vaja, et seadus kehtestaks ka mõõdupuu. Teatrid on väga hoolsalt kogunud statistikat ja sealt on võimalik keskmine mudel üles leida, nagu on tervisekassal määratud keskmise pimesooleoperatsiooni maksumus. Siis saab minister minna sellega ka valitsusse ja öelda, et teatrid teevad nii palju tööd, meie sellest saame toetada sellist mahtu, aga oleks vaja toetada sellist mahtu. Sellist mõõdupuud me soovisime," rääkis Alliksaar.

Alliksaar rääkis, et kui teatrieksperdid, sealhulgas tema, augustis selle määrusega tegelesid, siis mõõdupuud vaadates oli selge, et teatrite hulgas on tugevalt kukkujaid toetuse mõttes. "Miks see info ei jõudnud ministrini, ma ei tea. Miks ei osanud ministeerium ette näha eri samme, mida oleks saanud ette võtta, seda peaks küsima ministeeriumilt," sõnas Alliksaar.

Alliksaar ütles, et Tallinna Linnateater, aga ka VAT Teater või Von Krahl, pakuvad küll mitmekesisust, aga on ka väga traditsioonilised teatrid juba. "Linnateatrist tuleks teha riigi sihtasutus," sõnas Alliksaar.

Alliksaar märkis, et ka riigiteatrid võtavad lavastustega riskid. "Ka riigisihtasutus ei ela sada protsenti riigi toetusest. Vanemuisel on see 70 protsenti eelarvest, sest muusikateatris on suured koosseisud ja see on kallim. Aga ka 50 protsenti omatulu nõuet on siiski suur risk. Sellepärast keskenduvad riigiteatrid kindlatele valikutele, sest kui mõni lavastus ebaõnnestub, siis võib see tähendada suurt auku eelarves.

Vanemuise juhi uueks ametiajaks Alliksaar ei kandideeri. "Minul täitus üheksa aastat teatrijuhina, see on ligi pool mu tööelust, ja kuna mul pole nii suurt energiat teatrijuhtimisse panustada, siis on aeg anda võimalus kellelegi teisele," sõnas Alliksaar.