Eesti valju rahvusvaheline hääl on üha tähtsam osa julgeolekust. Nii veenab Eesti liitlasi Ukrainat rohkem toetama ning siinset kohalolu suurendama. Kuid selleks, et välismaa Eesti vastu huvi tunneks, on vaja jõulisi samme ning sõnumeid – mitte leigeid jutupunkte, ütles ERR-ile riigikantselei meedianõunik Helen Rits.

"Tavalistel rahulikumatel päevadel on kolm-neli päringut. Kui täpselt on peaminister midagi olulisemat öelnud, Eesti on midagi olulisemat teinud, siis on küll 20–30 päringut täitsa tavapärane," selgitas Rits.

Üha enam tuntakse huvi ka Eesti kaitseväelaste vastu. Kaitseväe peastaabi pressiohvitser kapten Taavi Laasik ütles, et välismeedias on kajastuste hulk kasvanud umbes poole võrra: "Loomulikult kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainast on tekitanud mingit huvi."

Nii on lisaks kaitseväe juhatajale kindral Martin Heremile kaitseväe näoks välismeedias sageli kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg. Tihti viidatakse Eesti sõjaväelaste hoiatustele, et kuigi Venemaa kannab Ukrainas kaotusi, ei maksa seetõttu nende võimeid alahinnata. Kuid küsitakse ka muu kohta.

"Eelmise aasta lõpupoole käis siin Läti televisioon, kes tegi üsna pika ja põhjaliku ülevaate sellest, milline on Eestis ajateenistus ja reservsüsteem. Kuna nad ise hakkavad seda arendama, siis oli see neile näiteks," ütles Laasik.

Ka päritakse tehnilisemaid asju – näiteks relvade ja nende kasutamise kohta "Jaapanist tunti huvi näiteks K9 haubitsate kasutamise kohta," märkis Laasik.

Mida pikemalt sõda kestab, seda täpsemad on ka küsimused sõjanduse kohta ning seega on neile vastamiseks vaja kaitseväelaste ekspertiisi.

Kui aga kasvavad panused Ukraina aitamisel, siis võivad Eesti hoovad jääda lühikeseks. Näiteks lääne tankide andmise pooldajana oli Eestist Poola häälekam – Eestil lihtsalt tanke pole.

Seni pole siiski Eesti sõnumite kõlapind vähenenud, ütles meedianõunik Rits. "Kohati natuke sesoonne on, suvi oli pisut vaiksem periood."

Kuigi veebruaris oli huvi kõige suurem, on see muul ajal olnud ühtlane, kinnitas ka välisministeeriumi avalike suhete peadirektor Mihkel Tamm.

"Suvi ega varasügis ei erinenud suuresti maist või aprillist. See on suhteliselt stabiilne olnud. Võib olla jah juuli oli törts madalam, aga see oli ka periood, kus meil alles valitsus vahetus."

Ka Tamm ei näe muret, et Eesti sõnumitest tüdinetaks. Relvaabi on üks asi, kuid Eesti paistab silma ka eestvedajana diplomaatias – olgu see eritribunal Venemaa sõjakurjategijate karistamiseks, hinnalaed Venemaa maavaradele või veel karmimad sanktsioonid.