Selle üle kui palju e-valimiste ehk elektroonse hääletuse võimalus Eesti demokraatiat pikas perspektiivis mõjutanud on, võib vaielda. Siiski on see midagi, mis meid digiriigi kõrgemasse liigasse upitanud ja seal hoiab. Nii nagu statistika näitab, kasutab üha rohkem inimesi elektroonset hääletust (2021 kohalikel valimistel 46,9 protsenti ). Ilmselt on e-hääletamise võimalikkus aidanud kaasa ka noorte valimisosalusele, ehkki see pole kilgata nüüdki.

Töö tõttu liikuvamad inimesed või noored ei vaeva ilmselt oma pead, kas e-hääletuse periood langeb kokku nende tööreisiga, õpingutega välisülikoolis või kiivide korjamisega Austraalias. Arvuti on neil niikuinii kaasas ja mobiil ka. Tõsi, nagu oma isiklikust kogemusest tean, võib noorte ja eriti esmakordsete valijate jaoks olla küll takistuseks see, et e-hääletada ei saa neile harjumuspärase Smart-ID-ga. Aga see on teine teema.

Saatan varitseb aga veel väiksemates detailides. Nagu täheldada võime, langeb sel aastal elektroonse hääletamise periood koolivaheajale, mis sageli tähendab ka perepuhkusi. Siin sel korral lõks ongi. Ehkki hääletamise protsess on lihtne ja seda saab teha kasvõi Tongalt, on kahjuks elektroonseks hääletamiseks vaja endiselt arvutit. Abi pole ka hotelli lobby arvutist, sest selles puudub vajalik tarkvara.

Kuidas võib selline tehniline takistus mõjutada e-häälte arvu ja ka üldist valimistel osalemist? See on teema, millele peaks erakonnad juba praegu mõtlema ja teavitama ka oma valijaid vajadusest end kõige vajalikuga varustada.

Valijal aga soovitan oma motivatsioon üles leida. Kutsume küll kõiki e-hääletama, aga hääletusviisist on olulisem on see, et inimesed valimistel osaleksid ja Eesti tuleviku kujundamises kaasa räägiksid. Loeb ju iga hääl.