Eesti digitiiger tegi e-riigi arengus suure hüppe 2005. aastal, kui võtsime kasutusele elektroonilise hääletamise. Sellest, mis kunagi tundus ulme, on nüüdseks saanud täiesti tavapärane hääletamisviis, milleta valimisi enam ette ei kujutakski.

E-hääletamine annab valijale võimaluse riigiasjades kaasa rääkida sõltumata kohast või ajast. Kui kiiresti peaks e-hääletamine tehnoloogia arenguga sammu pidama ja milline võiks olla järgmine arenguhüpe?

Nende küsimustega on tegelenud kaks hiljuti valminud uuringut. Üks neist leidis, et idee rakendada e-hääletamisel näotuvastust ei ole veel küps. Teine uuring analüüsis nutiseadmega hääletamise teostatavust.

Arvuti versus nutiseade

Praegu saab e-hääletada vaid arvutis ja selleks on vaja kas ID-kaardi lugejat või mobiil-ID-d. Riigikogu valimistel 2019. aastal andsid valijad kokku 247 232 e-häält, mis moodustas häälte koguarvust rohkem kui kolmandiku. E-häälte arvu osakaal on iga valimisega järjest kasvanud.

Kui e-hääletamise algusaegadel rohkem kui viisteist aastat tagasi oli küsimus selles, kas inimesel on kodus arvuti või üldse oskuseid seda kasutada, siis nüüdseks saame küsida juba niipidi, et kas inimesed enam kasutavadki oma e-riigi toiminguteks arvutit. Ehk oleme juba jõudnud selleni, et internetipõhiseid teenuseid tarbitakse peamiselt nutivahenditest?

M-hääletamise kasuks

Esmalt argumendid m-hääletamise poolt.

Statistika kinnitab, et nutiseadmete kasutamine on kasvutrendis. Aastal 2020 kasutas Eesti elanikkonnast 98 protsenti internetti ja nendest omakorda 83 protsenti kasutas selleks nutitelefoni (Milos). Nutiseadmeid kasutatakse üha enam igapäevasteks toiminguteks, seetõttu asetuks ka nutiseadmega hääletamise võimalus valijatele juba harjumuspärasesse keskkonda.

Ka koroonapandeemia aeg on selgelt näidanud nutiseadmete tõusvat populaarsust ja vajalikkust. Nutiseadmega hääletamise võimaluse loomine laiendaks taolistes keerulistes olukordades valikut anda hääl lisaks jaoskonnale või arvutit kasutades.

Küsimus on päevakorras seda enam, et praeguseid nakatumisnumbreid ja prognoose vaadates ei tohi me ka sügiseste kohalike valimiste eel koroonaviirusega seoses valvsust kaotada.

M-hääletamise kahjuks

Nüüd aga käime läbi m-hääletamise riskikohad. Ehkki valija jaoks ei pruugi nutiseadmega hääletamine arvutis hääle andmisest palju erineda, muudaks selline hääletamisviis e-hääletamise süsteemi keerukamaks ja tooks kaasa uusi võimalikke turvariske.

Riigi valimisteenistuse ja Riigi Infosüsteemi Ameti tellitud esmane analüüs m-hääletamise võimalikkusest tõi esile mitmeid ohukohti, mida tuleks m-hääletamise kasutuselevõtmisel kindlasti maandada. Suur osa riske tulenevad nutiseadmete uuendamata või aegunud operatsioonisüsteemidest.

Teine probleem puudutab valijarakenduse levitamist – seda saab teha ainult Apple'i ja Google'i poodide kaudu, mis aga ei ole valimiste korraldajate kontrolli all. Lisaks tekib risk ründaja ligipääsuks hääletaja elektroonilisele identiteedile nutiseadme kaudu. Praegu on m-ID seotud nutitelefoniga ja valimisrakendus arvutiga, kuid m-hääletamine toob mõlemad ühte seadmesse kokku.

Riskide maandamine

Üks võimalus e-hääletamise turvalisuse tõstmiseks on valija tagasisidekanali loomine. Sellise alternatiivi pakkus välja ka näotuvastuse lisamise mõistlikkust kaalunud uuring. Selleks, et valijal oleks kindlus, et keegi pole tema eest hääletanud, teavitatakse valijat kas e-kirja või SMS-i teel faktist, et tema nimel on antud hääl.

See aitab ära hoida riski, et keegi hääletab valija eest tema teadmata – näiteks kui valija nutiseade või PIN-koodid on sattunud kellegi teise kätte.

Sügisest kasutusele võetav elektrooniline valijate nimekiri võimaldaks sellise teavituse luua ka valimisjaoskonnas pabersedeliga hääletanutele. Igal juhul on teise inimese identiteedi vargus seadusevastane ja karistatav, ükskõik, kas see toimub elektroonilises või füüsilises maailmas.

M-hääletamise teostatavust kaalunud uuring leidis, et loetletud probleemide lahendamisel on sellise hääletamisviisi lisamine võimalik. Ka praeguse valitsuse koalitsioonilepe näeb ette luua rohkem e-kodaniku mobiilirakendusi, mis tagavad kaasaegsed võimalused peamistes riigiprotsessides, sealhulgas ka e-hääletamisel, osalemiseks.

Järgmine samm m-hääletamise töökindluses ja turvalisuses veendumiseks on testlahenduse arendamine. Seda tuleks omakorda katsetada test-valijate peal. Sellise testi positiivne tulemus annaks rohelise tule teemaga edasiliikumiseks. Negatiivne tulemus oleks aga punane tuli, mis tooks selguse, kas ja miks ei ole m-hääletamise kasutuselevõtt praegu veel võimalik

Avalik ja õiguslik arutelu

Kogu arutelu juures ei tohi ära unustada uue hääletamisviisi lisamise seadusandlikku poolt. Praegused valimisseadused nutiseadmetega hääletamist ei reguleeri. Laiemat diskussiooni vajab ka nutiseadmega hääletamise olemus – hääletamine muutuks sellise võimaluse lisamisel valija jaoks senisest veelgi lihtsamaks ja mugavamaks, kuid kas ka mõjutatavamaks?

E-hääletamise aruteludega alustasime 2002. aastal ja jõudsime lahenduse kasutuselevõtuni 2005. aastaks. Ka m-hääletamine, kui selleks on tahet ja võimalust, ei tule üleöö. Veel on vara vastata, kas Eesti on valmis laiendama hääletamise võimalusi nutiseadmete võrra, kuid laiema ühiskondliku aruteluga sellise hääletamisviisi otstarbekusest on paras aeg algust teha.