Riigi tulude suurendamise kohta ütles Aivar Kokk (Isamaa), et ära peaks kaotama CO2 tasu, mis aitaks energiahindu alla tuua ning tulu peaks suurendama ka hiljuti kehtestatud maks platvormteenustele.

Siim Pohlak EKRE-st leidis, et parem keskkond tuleks luua väikestele ja keskmistele ettevõtetele, misläbi paranevad maksulaekumised. Selleks on omamorda vaja elektri hinda ja aktsiise langetada.

Annely Akkermann Reformierakonnast ütles, et lahti tuleb saada turumoonutustest, millel on suur ühiskondlik kulu. Maksusüsteem Eestis peab tema sõnul jääma praeguseks, moonutuste kadumisel toimib turg ning tulud kasvavad, lausus ta.

Lauri Laats Keskerakonnast lausus, et energiakandjate hindu tuleb kindlasti langetada ning uurida ka maksude langetamise võimalust, eriti tarbijamaksude puhul, mis tooks raha ringlusse tagasi.

Parempoolsete esindaja Alar Voitka sõnul tuleb kaotada ebaratsionaalsed lausalised toetused, mis on riigile märkimisväärseks rahaliseks koormaks.

Lauri Paeveer sotsiaaldemokraatidest nentis, et maksusüsteemi muutmisest ei ole pääsu, sest töökäsi jääb vähemaks ja pensionäride osakaal kasvab.

Eesti 200 esindaja Joakim Helenius märkis, et kõigepealt tuleks hakata riigiaparaati efektiivsemaks muutma ning sealt oleks võimalik riigieelarvesse saada lisaraha 500 kuni 700 miljonit eurot.

Akkermann märkis, et järgmise aasta eelarves saabki kindlasti olema eesmärgiks kulude kärpimine ja energiatoetuste kärpimine, sest lausalised toetused on üks inflatsiooni tõukajatest.

Kokk nõustus Heleniusega, et riik saaks oma kuludest raha kokku hoida, näiteks vaadates üle, miks makstakse endiselt toetust sihtasutustele ja mittetulundusühingutelel mis moodustati NATO ja Euroopa Liiduga liitumiseks.

Laats tõi välja, et seesama inflatsioon, millega võideldes on riigi käed jäänud lühikeseks, on pannud kohutavalt kerkima ka riigi enda tegevuskulud ning nende kasv eelarves on olnud kaks miljardit eurot.

Maksusüsteem suuri muudatusi ei vaja, varamakse pole vaja

Pohlaku sõnul on EKRE eesmärgiks maksumuudatuste suunamine pigem suurkorporatsioonide kasumile ning üksikisikud peaks maksumuudatustest puutumata jätma. Tema sõnul tooks 30-protsendine suurkorporatsioonide kasumi maksustamine riigieelarvesse vähemalt 500 miljonit eurot.

Paeveer märkis, et Eestis võiks kehtida maksude puhul põhimõte, et soositakse rikkaks saamist, aga maksustatakse rikas olemist. Samas tähendaks varamaksude, näiteks automaksu kehtestamine, et piirkonniti ei oleks sellel sama efekti.

Ka Kokk nentis, et kui Tallinnas oleks automaksul mõtet, siis maapiirkonnas, kus autota elamine on keeruline, ei oleks see mõistlik.

Laatsi sõnul pole praegu kindlasti õige aeg uute maksude jaoks, seda tuleks teha siis, kui majanduses on head ajad.

Nii Voitka kui ka Helenius märkisid, et Eesti maksusüsteem on hea ja muudatusi pole vaja. Voitka sõnul ei annaks varamaksude kehtestamine riigieelarvesse märkimisväärset kasvu; Helenius tõi näiteks, et just sel põhjusel on paljud Lääne-Euroopa riigid praeguseks varamaksudest loobunud. Tema sõnul peaks pigem mõtlema keskkonnamaksude paketi peale.

Akkermanni sõnul ei ela Eestis piisavalt varakaid inimesi, kellelt varamakse koguda ning efektiivsus seeläbi puuduks.

Laenukoormuse suurendamine tekitas eriarvamusi

Riigi laenukoormuse suurendamise kohta ütles Laats, et kiireid liigutusi riigieelarve tasakaalu suunas praeguses olukorras teha ei saa ning see peaks pigem olema pikaaegne eesmärk, praegu on vaja pigem majandusse raha juurde süstida.

Laatsi idee, et riik peaks raha investeerinutesse, näiteks peamiste riigimaanteede neljarajaliseks ehitamiseks, suunama, leidis toetust ka Koka ja Paeveeru poolt.

Helenius aga märkis, et taolised investeeringud oleksid majanduse seisukohast mõttetud, sest ei kasvatakse Eesti majanduse konkurentsivõimet. tema sõnul peaks võimaliku laenuraha suunama roheelektri investeeringutesse, sest selles sektoris on kasvupotentsiaal.

Voitka märkis, et pigem oleks praegu siiski vaja liikuda eelarvetasakaalu suunas ning pool protsenti aastas defitsiiti vähendada peaks olema eesmärk.

Akkermann märkis, et esialgsetele andmetel väheneski mullu eelarvedefitsiit esialgu prognoositud 2,6 protsendi asemel hoopis 1,2 kuni 1,9 protsendi peale.

Samas märkis Akkermann, et Reformierakond ei lähe kindlasti koalitsiooni, kus on eesmärk koostada negatiivne lisaeelarve ehk niinimetatud kärpe-eelarve.