18. veebruaril avaldati väljaandes Politico pikk "eriraportiks" nimetatud artikkel Vene kurikuulsa Wagneri grupi ja selle juhi Jevgeni Prigožini Euroopa-sidemetest. Artikli allikaks on Ameerika Ühendriikide diplomaatide kirjavahetus.

Artikli üks peamisi leide on, et Prigožini võrgustik on aastaid sekkunud teiste riikide poliitilistesse süsteemidesse ja püüdnud laiendada oma desinformatsiooni ja poliitilise mõjutamise operatsioone Euroopa Liidu riikidesse, sealhulgas Eestisse, "püüdes õhutada NATO- ja läänevastaseid meeleolusid."

Läänemaailma ühe lugupeetavama ajakirjandusväljaande kinnitusel nähtub Ühendriikide diplomaatilistest dokumentidest (ilmselt on tegu saatkondade memodega), et 2020. aastal proovis Wagneri grupp "teostada mõjutusoperatsioone Eestis, et õhutada euroskeptitsismi ja usaldamatust NATO vastu. Jevgeni Prigožini võrgustik olevat ka "püüdnud sekkuda Eesti poliitilisse süsteemi."

Politico artiklis on ära toodud ka Mart Helme foto, millel ta 2019. aasta riigikogu valimiste järgselt kõne peab. Arvestades, mitu korda artiklis Eestist räägitakse, võiks arvata, et toimetuse käsutuses on kaalukad materjalid. Politico artikli sõnul nähtub dokumendist, et Wagneri grupp plaanis EKRE toetamist enne eelmisi riigikogu valimisi. Aga sisuliselt toimetus sellest enamat ei väida.

Ainus koht artiklis, kus kindlas kõneviisis koostööst kõneldakse, on Balti kaitsekolledži teaduri Viljar Veebli tsitaat: "Koostöö algas, sest EKRE tahtis liberaalsetele erakondadele radikaalset vastanduda ja neil oli hea meel saada nii professionaalselt ette valmistatud pakett." Selles lauses on ühene osutus EKRE ja Wagneri grupi koostööle kui sündinud faktile, samuti viide, et vahetati ressurssi (sõna "pakett" viitab justkui sellele). 

Riigikogu valimisteni on jäänud paar nädalat ja on üsna selge, et Wagneri-pudelist välja lastud EKRE-džinni enne valimisi sinna pudelisse tagasi ei pressi. EKRE on aastatega kogunud palju vaenlasi ja ka nad ise ei tohiks imestada, et jutt nende ja venelaste seotusest paljude jaoks usutavalt kõlab. Ja et sellest tulenevalt ka Politico artikli teksti võib-olla peensusteni ei uurita. Eriti arvestades uuskonservatiivide juba mujal läänes ilmnenud tihedaid sidemeid Moskvaga ning sõnumite ja vaadete osalist kattumist.

Politico artikli puhul ajab segadusse see, et seal on korraga esitatud kaks väidet. Politico toimetus väidab, et Wagneri grupp plaanis Eesti poliitikasse sekkumist. Balti kaitsekolledži teadur Viljar Veebel aga ütleb samas artiklis, et Wagneri grupil oli EKRE-ga koostöö.

Minu valijakäitumist see ei mõjuta, sest ma ei valiks EKRE-t niikunii, aga neil väidetel on Eesti sisepoliitika jaoks täiesti erineva kaaluga järelmid. Kui Balti kaitsekolledžil või mõnel Eesti riigiasutusel on infot, mis võimaldas Politicole sellist kommentaari anda, siis ilmselt eelistaksid ka EKRE potentsiaalsed valijad nii olulistest asjadest olla võimalikult hästi informeeritud ja seda enne valimiste ametlikku algust.