Urmo Soonvald: Jaak Valge infooperatsioon ehk Kuidas kinnitada endale, et peegel valetab

Jaak Valge, perekond Helme ja kõik EKRE suunanäitajad peaksid lõpuks mõistma, et peegel seinal ei valeta, kirjutab Urmo Soonvald vastuseks Valge arvamusloole "Prigožin ja EKRE ehk Ühe infooperatsiooni anatoomia".
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige ja ajaloolane Jaak Valge püüab kõigest väest tõestada, et EKRE valimiskaotuse taga on rahvusvahelise meedia EKRE-vastane vandenõu, mitte nende enda Eestit ja eestlasi süsteemselt halvustav stiil ning kurjusele rajatud kampaania.
Valge kirjutas ERR-i portaalis, kuidas rahvusvahelise poliitikaväljaande Politico lugu Venemaa president Vladimir Putini usaldusisikust Jevgeni Prigožinist ning tema Wagneri-nimelisest terroristliku rühmituse tegevusest üle maailma, keskendub pika artikli pisikesele, kuid meile olulisele detailile.
Valge loo parim kokkuvõte on minu arvates see: "Kogu rünnak EKRE vastu oli hästi ajastatud, perfektselt orkestreeritud ja kandis ka loodetud vilja. Ent kas peale seda oleks liig ebaloogiline või ebaõiglane järeldada, et EKRE pooldajatel ja ka paljudel teistel eestlastel kaob viimnegi usaldus peavooluajakirjanduse, peavoolu poliitikaekspertide ja Eesti eriteenistuste vastu?"
Jaak Valge lugu kannab EKRE turundus- ja käitumisideoloogia – provotseeri, eskaleeri, improviseeri – kõiki tunnuseid. Luuakse narratiiv, faktidel ei lasta ennast segada ja selle baasil püütakse ehitada maailma, millel pole reaalsusega mingit pistmist.
On kahetsusväärne, et ka kõnealuses arvamusloos end ajaloolasena presenteeriv autor käitub tõsisele teadlasele vastuvõetamatus stiilis: kujundada kõigepealt välja järeldused ja siis otsida nende kinnituseks tõendeid.
EKRE leiab Politico hiidpikas artiklis mainimist põhimõtteliselt viimases neljandikus ja seda näitamaks Kremli süsteemset maailmavallutusplaani. Peamiselt kajastatakse Prigožini agressiivseid mõjuoperatsioone arvukates teistes riikides, mida Politico pidas Eestist ja EKRE-st palju olulisemaks.
Kes vähegi on artiklit lugenud, saab aru, et tegu on erakordselt põhjaliku, detailse ja kontrollitud uurimistööga, mille ettevalmistamine võttis kuid. On täiesti põhjendamatu ja ekslik väita, et lugu Prigožini kuritegelikust tegevusest ja plaanidest tehti Eestit silmas pidades ja meie valimisteks ajastades. Me ei ole maailma ega Euroopa keskpunkt.
Ei tasu end, oma lugejaid või valijaid petta, et Politico ajakirjanikud lähtusid 5. märtsi riigikogu valimistest ja veel detailsemalt soovist EKRE valimistulemust halvendada. Seda kinnitab ka EKRE-t puudutava infokillu positsioneering Politico artiklis.
Prigožini käitumist käsitlev rahvusvaheliste ajakirjanike uurimistöö puudutab mõjutustegevust kümnetes riikides ja põhineb enam kui miljonil erineval dokumendil, mille tausta on üks lekke peaautoreid Dossier Center kui ka Politico põhjalikult selgitanud. Seejuures on Dossier Center ühe nimetatud dokumentidest ka avaldanud, mis puudutab Prigožini käsilaste käike ja plaane Eestis. Seejuures toimusid sellised käigud mitmes riigis, kus toimetati väga sarnaselt ja ühtse käekirjaga.
Politico leiud on nii palju enamat kui vaid EKRE sisu, kuvandi ja käitumise paljastamine. Need leiud on seni kõige detailsem ülevaade sellest, kui laia haardega sõjakurjategija Prigožin toimetab ning selliste leidude avaldamise kohta umbusklike küsimärkide esitamine on imelik või pigem teadlik eksitamine.
Mis puudutab dokumentides olevaid faktivigu (näiteks: Kuressaare on saar Hiiumaa kõrval), siis neid on seal lisaks Valge mainitule veelgi. Kuid see ei puuduta kuidagi nende "ehtsust", vaid kinnitab pigem seda, et Prigožini käsilased ei pruugi olla eriti taiplikud ja teravad.
Muide, ka Jaak Valge sai oma artiklis hakkama pea sama piinliku eksimusega, nimetades Politicot "Saksa vasakpoolseks väljaandeks".
Mis kinnitab dokumentide ehtsust, on dokumentide detailsus, kooskõla teiste sarnaste dokumentidega ning asjaolu, et need olid metaandmete põhjal valmistatud ette varem, kui hakkasid aset leidma sündmused reaalses elus, piisavad, et selles mitte kahelda. See kinnitab, et kes iganes neid dokumente ette valmistas, omas päriselt nimetatud sotsiaalmeedia mõjutustegevusele ligipääsu ja organiseeris seda.
Et endale ja EKRE-le sobilik konstruktsioon kokku sõlmida, kirjutab Valge, et "pole usutav, et Delfi ajakirjanikud said Politico artiklist teada alles peale selle ilmumist".
Ilmselgelt ei ole tegu teadmisega, vaid see on täielikult põhistamata suvaline oletus. Saan kinnitada, et see lause on vale. Arusaamatuks jääb, miks Valge tahab valetada. Kui me oleksime sellest väga olulisest infost teadlikud olnud, ei oleks me tõepoolest reageerinud sellele tagantjärele ning samuti ei oleks toimunud viivitust esimese artikli ja dokumentide paljastamise vahel.
Valge arvamusloo põhisisu ja eesmärk pole tegelikult Politico lugu ega Delfi Meedia ajakirjanikud. See on kõigest üks võimalus, kuidas põhjendada oma valimiskaotust. Valge on valinud lihtsa ja kulunud viisi – teiste süüdistamise läbi EKRE-vastase vandenõu.
Samal ajal räägib erakonna esimees Martin Helme, kuidas valimisi on võltsitud ja e-hääletamine röövis neilt valimisedu. Keegi ei saa nende fantaasiarikkaid nägemusi peatada. Neil on õigus süüdistada kõiki, keda tahavad, sest nad kannavad just valimistel iga oma sõna eest vastutust. Friedrich Nietzsche on öelnud midagi sellist: tark inimene valetab vaid iseendale, valetaja aga teistele…
Valge, perekond Helme ja kõik EKRE suunanäitajad peaksid lõpuks mõistma, et peegel seinal ei valeta. Kui aastaid on külvatud Eesti- ja eestlaste vastast vaenu, umbusku, mängitud Venemaale sobiliku retoorika ja sõnastustega, on püütud maineliselt purustada Eestile olulisi inimesi ja institutsioone, siis ei tasu ka arvata, et valimisnädalal inimesed neile tormi jooksevad. EKRE liidrite pime ja emotsioonidel tuginev usk iseenda välja mõeldud maailma sai kõva paugu – lõpuks langeti enda loodud vandenõu ohvriks.
Toimetaja: Kaupo Meiel