Ameerika Ühendriikide ülemkohus arutab kohtuasja, mis võib muuta viimased 25 aastat kehtinud internetis sõna võtmise vastutuse põhimõtteid.

Praegu kehtiva USA telekommunikatsiooniseaduse § 230 kohaselt ei vastuta internetiplatvormide haldajad juriidiliselt nende loodud keskkondades postitatud sisu eest. Paragrahvis on välja toodud ka põhimõte, et platvormide haldajad saavad oma sisu karistust kartmata modereerida.

USA ülemkohus arutab esimest korda olulise § 230 ulatust. USA ülemkohtu kohtunik Elena Kagan rõhutas hiljuti, et "need üheksa ei ole kõige suuremad interneti eksperdid", viidates USA ülemkohtu üheksale liikmele, vahendas The Verge.

Kagan tegi selle remargi kohtuasjas Gonzalez v. Google LLC, mille keskmes on küsimus, kas § 230 katab ka soovitusalgoritme.

Gonzalez v. Google kohtuasjas süüdistatakse Google'i Youtube'i algoritme ISIS-e värbamisvideote soovitamises. Google'i kaebasid kohtusse Nohemi Gonzalezi lähedased. Nohemi Gonzalez hukkus 2015. aastal Pariisi terrorirünnakutes, mille eest võttis vastutuse ISIS.

The Verge juhtis tähelepanu, et Gonzalez v. Google kohtuasjas kaalutlesid kohtunikud eri argumente väga hoolikalt ning oli tunda, et nad tajuvad tehtava otsuse tähtsust. Ülemkohtu liige Elena Kagan juhtis kohtuasja arutelul tähelepanu, et enamus asju, mida inimesed internetis näevad hõlmab endas mingisugust soovitusalgoritmi. Samas kirjutati § 230 enne selliste algoritmide laialdast levikut.

Juhul kui Google on juriidiliselt vastutav enda soovitusalgoritmide näidatud tulemust eest, siis tekitab see mitmeid küsimus. Näiteks saaks Google'it karistada otsingumootori otsingutulemuste eest, kus lingitakse kas laimavale või terroristlikule sisule ja seda isegi siis kui see vastab otsingupäringule.

Teisipäeval arutas USA ülemkohus § 230 käsitlust uuesti Twitteriga seotud kohtuasjas, mis on samuti seotud küsimusega, kas internetiplatvormid on vastutavad nende keskkondadesse postitatud terroristliku sisu eest. Kohtunik Amy Coney Barrett väljendas arvamust, et platvormid ei vastuta nendesse postitatud terroristliku sisu eest üldse.

USA ülemkohtu kohtunik Brett Kavanaugh samas rõhutas, et tegelikult peaks § 230 ümber defineerimisega tegelema USA Kongress, mitte ülemkohus. The Verge samas rõhutas, et vaidlused paragrahvi ümber jätkuvad ka tulevikus järgmistes kohtuasjades isegi, kui praegused kohtuasjad suurt mõju ei avalda.

Google'i advokaat Lisa Blatt käis välja ka kaks äärmuslikku lähenemist, millest esimest nimetas Trumani showks tuntud filmi järgi ning teist horrorshowks. Esimese lähenemise kohaselt hakkaksid internetiplatvormid eemaldama kõik sisu, mille puhul kahtlustatakse, et see on vähegi juriidiliselt küsimusi tekitav. Teise äärmuse kohaselt loobutaks aga täielikult igasugusest sisu modereerimisest.

USA Ülemkohtu kohtunik Samuel Alito küsis ka Google'i advokaadilt Lisa Blattilt, kas Google kukuks ettevõttena kokku, kui ettevõte oleks juriidiliselt vastutav laimava või terroristliku sisu vahendamise eest. Blatti sõnul saaks Google hakkama, kuid selline nõue oleks suurele osale teistest veebilehtedest üle jõu käiv. Google on varem hoiatanud, et Gonzalez v. Google kohtuasi võib piirata sõnavabadust internetis.

Paljud USA liberaalid on veebiettevõtteid kritiseerinud, kuna nende platvormides levib vihakõne ja misinformatsioon. Samas on mitmed konservatiivid kritiseerinud sisu modereerimist, mida nad peavad tsensuuriks, juhtis tähelepanu The Times.