"Eelmise aasta energiahinnad ehmatasid meid ära – septembris oli gaas minu jaoks 23,5 korda kallim ja hakkepuit neli korda, mis on meie põhilised kütteallikad," rääkis Nurmiko juhataja Jaak Ungerson "Aktuaalsele kaamerale".

Tänavu otsustas ettevõte mitte võtta suuri energiariske ja nii kasvatavad tulbid soomlased. "Meie valitud sordid ja sibul tuleb meile nagunii kõik ühest kohast, Hollandist," lisas Ungerson.

Üle lahe on tulpide ajatamine odavam, sest Soome maksab kasvatajatele tegevustoetusi, ka energiahinnad on seal madalamad. Põhjanaabritel on kasvuhooned suuremad ja moodsamad, sest need on rajatud riigi toel.

"Meil on suhteliselt väike aiand – pool hektarit on katmikpinda – ja see ei ole nii efektiivne kui Soome viis hektarit. Neil on mahud palju suuremad, nende maht on pea 20 miljonit tulpi, seal lihtsalt tuleb see efektiivsus välja," rääkis Nurmiko juht.

Kuna üle lahe on tulbi ajatamine odavam, siis pole Nurmikol vaja tänavu hindu tõsta.

Päris tühjad Nurmiko kasvuhooned ei ole, sest just hakati seal ette kasvatama emadepäeva lilli, aga ka suviseid ampleid.

Kas lillekasvatusega jätkatakse, selgub Ungersoni sõnul jaanipäevaks.

Nurmiko lähedal tegutsev Rikets kasvatas tänavu tulbid ise. "Eks sel aastal oleme muidugi ettevaatlikumad. Selle hooaja alguses, detsembris oli esimene kord, kui me panime end kinni kuuks ajaks, et natukene küttekulusid kokku hoida ja kasvatamisega hiljem alustada. Esimesed tulbid tulid tänavu sõbrapäevaks, mitte jõuludeks nagu muidu," rääkis Riketsi müügijuht Getriin Hermliin.

Tänu aastate eest tehtud suurtele investeeringutele on Riketsil õnnestunud küttekulusid all hoida. Kasutusel on nii päiksepark kui ka maaküte, aga ka vedelgaas, mille hind on tõusnud maagaasist vähem. Sellegipoolest otsustati kulude kokkuhoiuks tänavu piirduda 400 000 tulbiga, mida on 100 000 vähem kui mullu.

Kas lillekasvatusel on Eestis tulevikku, sõltub Hermliini sõnul suurimast konkurendist ehk Hollandist.

"Kui neil on ikkagi väga suured gaasitoetused peal, siis seda keerulisem on meil. Aga hetkel me näeme, et see tasub ära, sest inimene ikkagi tahab Eesti tulpi ja nad on nõus natukene rohkem maksma, aga seal on kindlasti piir ees," selgitas Hermliin.

Naistepäevaõied on tänavu viis kuni kümme protsenti kallimad, aga importkauba tõttu pole võimalik hinda rohkem tõsta.

"Ma olen tähele pannud, et sel aastal tahetakse väga palju erilisemaid sorte, mis ongi kallimad," rääkis Hermliin.

Samas on veebipoe tellimustest näha, et 50 roosiga kimbu asemel eelistatakse tellida aina enam lihtsaid tulbikimpe.