Soome rahandusministeerium teeb ettepaneku tõsta toidu käibemaksu

Soome rahandusministeerium teeb ettepaneku eelarve tasakaalu viimiseks muuhulgas tõsta toiduainete käibemaksu, pidurdada pensionitõuse ja kärpida sotsiaaltoetusi.
Soomes on viimasel ajal laenukoormus jõudsalt kasvanud. Rahandusministeeriumi sõnul tuleb kahe järgmise valitsuse jooksul majandust tasakaalustada kokku üheksa miljardi euro ulatuses. Ministeerium käis välja ka oma meetmetepaketi selle saavutamiseks.
Meetmete seast peaksid poliitikud tegema oma valiku. Kõige suurema mõjuga oleks soovituste kohaselt kõigile kaubagruppidele võrdse 24-protsendise käibemaksu kehtestamine, sotsiaaltoetuste vähendamine ja indekseerimisega kaasnevate pensionitõusude kärpimine.
Rahandusministeeriumi kantsler Juha Majanen selgitas asja nii: "Ilmselgelt on riigi majanduse olukord selline, et võib-olla tuleb praegusel põlvkonnal millestki natuke loobuda, veidikeseks ajaks, et lastel oleks olemas heaoluriik."
Soomes on toidu käibemaks praegu 14 protsenti. Selle tõstmine 24 protsendi peale tooks tõenäoliselt kaasa toiduainete hinnatõusu.
Ettepanek näeb ette ka tulumaksu tõstmist ja seda tunneks igaüks oma taskus.
Soomes on astmeline tulumaks ja rahandusministeerium teeb ettepaneku karmistada maksustamist kõigil astmetel ühe protsendipunkti võrra.
Paketis käiakse välja ka indekseerimisest mõneks ajaks loobumine või indeksimuutuse vähendamine. Kui praegu tõstetakse mitmesuguseid toetusi ja ka pensioni iga natukese aja tagant, et need elukalliduse tõusuga kaasas käiksid, siis edaspidi enam nii selget tõusu ei peaks lubama, leiab rahandusministeerium.
Aeglasema pensionitõusu puhul saaks avaliku sektori kulusid märgavatavalt vähendada.
Ettepanekutes kajastuvad ka eri parteide ideed: näiteks palgaga seotud töötuskindlustushüvitise ja eluasemetoetuste vähendamine, ettevõtlustoetuste kärpimine ja mitmesuguste soodustuste kaotamine.
Rahandusministeeriumi meetmete nimekirjas on ka mitmesuguste õppetoetuste kärpimine, kutsehariduse rahastamise vähendamine, tasulise kõrghariduse sissseadmine, lasteaiatasude tõstmine.
Ka julgeoleku- ja kaitsevaldkond ei jää puutumata: näiteks tehakse ettepanek reformida varjupaigataotlejate vastuvõtmist, kokku tõmmata Soome välisesinduste võrgustikku ning vähendada ka kaitsematerjalide hankimiseks ettenähtud summa indekseerimist.
Pakett näeb ette ka igasuguste poliitiluste nõunike ja poliittegevuse toetamise kärpimist.
Ettepanekute rida on pikk. Rahandusministeerim toonitas, et valitsuse asi on välja valida, missuguseid meetmeid ja kuidas rakendada.
Soomes on parlamendi valimisteni jäänud vähem kui kuu ja muidugi ei ütle praegu ükski erakond, et hakkab toidu hinda tõstma ja pensionitõusu ära jätma.
Valija võib siiski valusate otsuste vajadusest aru saada ja mõistlikku majanduspoliitikat lubavat erakonda toetada. Nii juhtus 2015. aastal, kui Keskusta juht Juha Sipilä rääkis vajadusest riigi võlakoormust vähendada ja tõusis peaministriks. Kui ta aga valitsusjuhina tõepoolest hakkas kulude vähendamise suunas samme astuma ja selgus, et selles peaksid siiski kaasa lööma ka kõik need, kes valitsusse ei kuulu, siis tuli rahvas tänavatele. Plaanitud reformid kukkusid haledalt läbi, Keskusta sai järgmistel valimistel suure kaotuse osaliseks ega ole sellest veel praegugi toibunud.
"Valimiskampaania lõpusirgel pingutavatele parteidele ei meeldi rahandusministeeriumi asjatundjate pakutud menüü, aga pärast 2. aprilli valimisi tuleb see siiski ette võtta," prognoosis Soome MTV3 ühiskonnasaadete toimetuse juht Eeva Lehtimäki.