Kuigi viimastel nädalatel on turge raputanud Silicon Valley ja Signature panga kokkukukkumine USA-s ja Credit Suisse'i kapitaliseerituse probleem Šveitsis, ei ole need sündmused omavahel põhjuslikult seotud ning Euroopa pankade kliendid ei peaks oma hoiuste pärast muretsema.

"Need on selles mõttes omavahel seotud, et intressimäärade tõusuga on majanduskeskkond muutunud ja pankadel on tulnud tegelda teist tüüpi riskide juhtimisega kui varasemalt. Mina ei näe probleemi ei Eesti ega Euroopa pangandussüsteemis tervikuna. Ma arvan, et süsteem kui selline on stabiilne ja me ei peaks iga päev mõtlema sellele, kas meie hoiused on ohus. Kui Eesti pankade peale mõelda, siis sellist tüüpi intressimäärade probleemi ei ole," rääkis Avaroni investeeringutejuht Peter Priisalm.

"Meie kapitalipuhvrid on väga tugevad ja midagi sarnast nagu Ameerikas, et oleksid mingisugused pikaajalised võlakirjad vales hinnas, ei ole Euroopas üldse võimalik. Lihtsalt reeglistik, mille Euroopa Keskpank on ette pannud, riskijuhtimise süsteemid, see peaks välistama selliste Silicon Valley Banki juhtumite võimaluse Eestis ja Euroopas laiemalt," lausus SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Priisalm tõdes samas, et investorite vaade pangandusele on kindlasti muutunud, seda nähakse kõrgema riskisusega. Kahe USA panga kokkukukkumine tõi esile tõsiasja, et pangandussektor on spetsiifiline, mistõttu tuleb sellele võib-olla rangemaid reegleid kohaldada. Näiteks Leedus on tõsiselt kaalumisel pangandusmaks.

"Ühest küljest ei ole justkui õigustatud teha sektoritel vahet maksustamise aspektist, aga teisest küljest, kui ühte sektorit peab riik minema selgelt päästma, siis kindlasti see küsimus tõstatub, kas headel aegadel on põhjendatud võtta ka suuremat manti. Panga pankrotti ei saa riik endale lubada, sest see tooks kaasa väga selge šoki majanduses ja inimeste eludes, mistõttu riigi seisukohast on tegemist kindlasti kõrgendatud riskiga sektoriga," lausus Priisalm.

Silicon Valley kriisi peale tegid ka Euroopa pangad börsidel jõnksu allapoole, ent nüüd on nende väärtus valdavalt taastumas. Nestor usub, et järjekordne intressitõus muudab pangad investorite jaoks taas atraktiivsemaks objektiks.

"Vaadates seda seisu, mis Euroopa pankade majandustulemustes on ja kuhu see võib veel minna tänu sellele, et intressimäärad on kõrgemad, ma usuks, et aktsiahinnad hakkavad kosuma. Et see paanika läheb ikka üle. Tegelikult sellel (paanikal) ei ole alust," lausus ta.