ERR Brüsselis: USA sõjalist abi Euroopas ei saa kiirkorras asendada
USA plaanib järjekordselt hinnata, kui palju nende vägedest peaks paiknema Euroopas. Euroopa liitlased ütlevad, et nad on valmis võtma oma kaitse eest suurema vastutuse, kuid kõike, mida on seni USA pakkunud, ei saa kiirkorras asendada.
"Me keskendume suurema innuga oma pingutusele teha NATO-st see, mis see oleks alati pidanud olema - tasakaalus allianss, kus Euroopa on enda kaitsmisel juhtrollis. NATO 3.0. Selleks, et see ellu viia, teatan ma täna kuue kuu pikkusest ülevaatusest, mis hindab USA vägade hoiakut ja kohalolu Euroopas," ütles USA sõjaminister Pete Hegseth.
Ameeriklaste soov oma kohalolu Euroopas vähendada ei ole küll midagi uut, kuid seni on need plaanid jäänud veidi segaseks. Eurooplased muretsevad, et kohustuste üleandmine ei pruugi minna sujuvalt.
"Mis puudutab maavägesid, siis selles suhtes on võib-olla ebaselgust olnud kõige rohkem. Ühest küljest on Ameerika Ühendriigid selgelt seda kinnitanud, et see 5000, mis viiakse ära, seda kinnitas ta ka täna. Teiselt poolt me teame, et on lubatud Poola juurde tuua ja idapiirile juurde tuua," lausus Eesti kaitseminister Hanno Pevkur.
Omavahel rääkides oli nii Hegsethi kui ka Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja (SACEUR) sõnumid siiski pigem julgustavad, lisas Pevkur.
"Et idapiir saab kindlustatud, aga kuidas täpselt, selle kohta SACEUR veel täna lõplikku vastust ei andnud," ütles Pevkur.

Euroopas lahkuvate USA hävitus- ja tankurlennukite asendamine ei ole tõenäoliselt Eurooplastele üle jõu.
Osad Euroopa riigid juba teatasid, et neilt on NATO küsinud USA asendamisel abi ja nad on lubanud panustada.
"Me panustame rohkemate F16 hävituslennukitega ja MQ-9B Sky Guardian luuredroonidega," sõnas Belgia kaitseminister Theo Francken.
"Me oleme ka selle palve saanud SHAPE-ilt ja Euroopa liitlasvägede ülemjuhatajalt ning me panustame ka. Ma ei saa muidugi selles osas detaile jagada, aga see ei ole midagi üllatavat meile. See ei ole midagi uut," lausus Hollandi kaitseminister Dilan Yesilgöz-Zegerius.
Kõigega nii lihtne siiski ei ole. Ameerika süvalöögivõime või luurevahendite asendamine võtab aega. See ei tähenda siiski, et kaitseplaanid muutuks ameeriklaste lahkumisel kasutuks, rõhutab Pevkur.
"Plaanides oli ka varem pisikesi auke. Selles mõttes ei ole kunagi saanud öelda seda, et NATO kaitseplaanid on 100 protsenti võimetega kaetud. Seda on kõik teadnud, et see 100 protsenti ei ole. Selle poole liigutakse, seetõttu ka see kohustus panustada vähemalt viis protsenti kaitsesse võeti vastu. Selle poole iga päev liigutakse, saadakse paremaks," lausus Pevkur.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"











