Vene Föderatsiooni selle aasta riigieelarvest tervelt kolmandik on pretsedenditul kombel salastatud, teatas finantsportaal Bloomberg. 24. märtsi seisuga oli täpsustamata sisuga või salastatud kulutuste maht Vene riigieelarves tõusnud 2,4 triljoni rublani, mis on ligikaudu 29 miljardit eurot. Veel eelmisel aastal oli selliseid kuluridu eelarves poole vähem.

Vene ökonomisti Aleksandra Suslina sõnul on salastatud kuluridade mahu kasv seotud sõjaga Ukrainas ning tõenäoliselt on täiendavaks kuluks ka Ukraina okupeeritud alad. Ökonomist Aleksander Isakov tõi samas lisaks esile, et Venemaa sõjakulutused on kasvanud, kuna ostetakse uut sõjatehnikat, tuleb maksta mobiliseeritud sõduritele palgad välja ning samas on vajalik valmis saada suured taristuprojektid enne järgmisi Vene presidendivalimisi. Presidendivalimiste ootuses võib Vene valitsus Isakovi sõnul soovida ka hoida inflatsiooni madalana.

Viimati tõusid varjatud Vene riigieelarve kulutused tugevalt 2015. aastal 21 protsendini, mil möödus aasta Krimmi poolsaare annekteerimisest. Vene seadusandluse kohaselt otsustab Vene Föderatsiooni president, millised riigieelarve kulutused jäävad avalikkuse eest varjatuks. Selliseid kulutusi arutatakse kinnistel Vene riigiduuma istungitel.