Venemaa õigusaktide ametlikus portaalis esmaspäeval avaldatud ja samal päeval jõustunud määruse kohaselt on Venemaa relvajõudude ettenähtud koosseisu suurus nüüd 2 441 630 inimest, sealhulgas 1 550 500 sõjaväelast. Juulis tehtud muudatusega oli relvajõudude ametlik isikkoosseis 2 426 130 inimest, sealhulgas 1 535 000 sõjaväelast.

See on juba neljas kord käesoleval aastal ja seitsmes kord pärast Ukraina-vastase sõja algust, kui Venemaa suurendab oma vägede isikkoosseisu.

Juuli lõpus allkirjastas Putin määruse, millega suurendati Venemaa relvajõudude ettenähtud isikkoosseisu 25 000 sõjaväelase võrra. Dokumendis selgitati, et muudatus oli seotud sõjaväe koosseisu kuuluvate sõjaväeehitusüksuste loomisega.

Selle aasta 12. juunil suurendati presidendi määrusega Venemaa relvajõudude sõjaväelaste arvu 1 510 000 inimeseni ehk veel 10 000 võrra. Armee ettenähtud kogukoosseisuks määrati 2 399 130 inimest.

Enne seda, märtsis, suurendati vägede ettenähtud kogukoosseisu 2 391 770 inimeseni, sealhulgas 1 502 640 sõjaväelaseni.

The Moscow Times toob ka välja varasemad Vene relvajõudude suurendamise otsused.

2024. aasta septembris suurendas Putin Venemaa relvajõudude ettenähtud kogukoosseisu 2 389 130 inimeseni, sealhulgas 1,5 miljoni sõjaväelaseni. 2023. aasta detsembris suurendati neid näitajaid 2 209 130 inimeseni, sealhulgas 1 320 000 sõjaväelaseni. 2022. aasta augustis, pool aastat pärast sõja algust, suurendati armee ettenähtud kogukoosseisu 2 039 758 inimeseni, sealhulgas 1 150 628 sõjaväelaseni.

Enne täiemahulist agressioonisõda kehtis riigis 2017. aasta määrus, mille kohaselt oli armee ettenähtud kogukoosseis 1 902 758 inimest, sealhulgas 1 013 628 sõjaväelast.

Sõjaline eelarve suureneb kolmandiku võrra

Putini 28. septembri määruses öeldakse, et valitsus peab nägema ette kaitseministeeriumile vajalike eelarvevahendite eraldamise föderaaleelarvest.

Kui 2026. aasta eelarveseaduse kohaselt planeeris Venemaa kaitsekulutusteks 12,9 triljonit rubla, siis uue eelarve eelnõu järgi võivad ametlikud kulutused 2027. aastal kasvada 17,1 triljoni rublani (178 miljardit eurot), mis moodustaks 35 protsenti riigieelarve kogukuludest.

Seega on järgmise aasta sõjaliste kulude kasv 4,2 triljonit rubla, mis on tänavuse aastaga võrreldes 32,6 protsenti suurem.

Tegemist oleks suurima summaga pärast Venemaa täiemahulise Ukraina-vastase sõja algust 2022. aastal, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.

Agentuuri andmetel ulatuvad Venemaa kaitsekulutused järgmise kolme aasta jooksul kokku 50 triljoni rublani.

Reuters märkis ka, et Venemaa tegelikud sõjalised kulutused on salastatud ja neid ei avalikustata. Osa sõjalistest kulutustest võidakse kajastada ka eelarve muudes osades.

Reutersi nähtud dokumentidest selgus ka, et Vene valitsus suurendas 2026. aasta eelarvepuudujäägi prognoosi varasemalt 1,6 protsendilt 3,2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eelarvekulutused kasvavad 2026. aastal 13,2 protsendi võrra 48,6 triljoni rublani ehk 20,9 protsendini SKP-st.

Valitsus peaks esitama eelarve eelnõu parlamendile 1. oktoobriks. Eelmisel nädalal teatas valitsus plaanist tõsta 2027. aastal makse, et katta kasvavat eelarvepuudujääki.

Dokumentide kohaselt loodetakse metallurgia- ja kaevandusettevõtetele kehtestatava uue erakorralise kasumimaksuga koguda igal aastal umbes 200 miljardit rubla.

Dokumentidest selgus, et 2026. aastal suurendab valitsus kavandatud netolaenamist 26 protsendi võrra viie triljoni rublani ning kulutab eelarvepuudujäägi vähendamiseks 459 miljardit rubla – umbes 11 protsenti riikliku heaolufondi likviidsetest vahenditest.

Samuti vähendas valitsus 2026. aasta nafta- ja gaasitulu prognoosi varasemalt 8,9 triljonilt rublalt 7,6 triljoni rublani.

Dokumentide kohaselt kasvab riigivõlg 2027. aastal 21,7 protsendini SKP-st, võrreldes 19,9 protsendiga 2026. aastal. See ületab 20 protsendi taseme, mida võimud peavad ohutuks. 2027. aastal suureneb laenamise kogumaht 43 protsendi võrra 7,7 triljoni rublani.