Vastavalt OSKA 2022. aastal avaldatud tööjõuvajaduste ja pakkumuse analüüsile ei suuda tasemeõpe katta vajaminevat hulka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialiste. Puudust IKT-oskustega töötajate järele on tööandjad tunnetanud juba pikemat aega. Probleemi leevendamiseks on algatatud mitmeid eraalgatuslikke ja riikliku toega ümber- ja täiendõppeprogramme. Pudelikaelaks antud initsiatiivide puhul on aga saamas ettevõtete soov või võime pakkuda praktikakohti.

OSKA 2022. aastal avaldatud raporti kohaselt on Eestis 2027. aastaks vaja enam kui 18 000 uut IKT-spetsialisti, nende seas 12 000 tarkvaraarendajat, analüütikut ja testijat. Sealjuures katab tasemeõpe vajaminevate spetsialistide osas vaid murdosa, ligikaudu 600 lõpetajat kutse-, bakalaureuse- ja magistri tasemel kokku aasta lõikes. Samal ajal on mitmeid ametikohti ja valdkondi, kus vajadus töötajate järele on digitaliseerimise ja automatiseerimise tagajärjel vähenemas.

Sestap ongi lisaks tasemeõppele loodud järjest juurde uusi initsiatiive ümber- ja täiendõppeks nii riigi, Euroopa fondide kui ka eraorganisatsioonide toel. Täiskasvanutele mõeldud ümberõppeprogrammide hulk on aina hoogustumas. Ainuüksi viimase kahe aasta jooksul võib uusi initsiatiive ümberõppe valdkonnas kokku lugeda kahe käe sõrmedel.

Ametlik statistika selle kohta, kui palju need programmid spetsialiste juurde toodavad, puudub. Tunnetuslikult – olles selles valdkonnas üle kahe aasta tegutsenud – võin öelda, et arv on suur, jäädes kuhugi tuhande ja paari tuhande vahel. Ümberõppeprogrammid katavad väga erinevaid ametikohti, sh programmeerimine, testimine, andmeanalüüs, UX disain, IT klienditugi, projektijuhtimine, veebiarendajad, jne.

Samuti võin viimase kahe aasta kogemuse põhjal öelda, et tung ümberõppeprogrammi valituks saada on suur, näiteks Targa Töö Ühingu koolitusprogrammi Work In Tech programmi kandideerib 50 osalejat ühele kohale. Samuti on ilmne, et osalejate motivatsioon liikuda tehnoloogiavaldkonda on väga kõrge, ning nad on nõus selle nimel tegema väga suuri pingutusi ja ohverdusi.

Ümberõppeprogrammide eripära tasemeõppe kõrval on aga see, et programmid on oma olemuselt intensiivsed, kuid lühikesed. Ühe programmi kestvus on enamasti vahemikus 2-12 kuud ja selle käigus jõuavad osalejad omandada vaid baasteadmised ja hädavajalikud oskused, et valdkonnas toimetama hakata.

Suurem osa uues töös vajalikke oskusi tuleb seega arendada praktika käigus. Niisiis võib öelda, et ümberõppeprogrammid moodustavad vaid murdosa kogu vajalikust õppest, olles pigem suuna- ja teenäitaja rollis. Sealt edasi tuleb osalejatel ise palju juurde õppida ja kõige kiiremini omandavad nad IKT-tööks vajalikud oskused just praktika käigus.

Lisaks uutele oskustele on oluline tõsta ja säilitada ümberõppijate enesekindlust, kuna ümberõpe ja uue karjääritee alustamine on oma olemuselt väga suur väljakutse ning isegi hirmutav. Osalejate enesekindluse tõstmine on vahel vaat et olulisemgi kui oskuste omandamine. Praktikakohad mängivad ka osalejate enesekindluse osas suurt rolli. On oluline, et programmi lõpetajad saaksid mõistliku aja jooksul praktikale, et programmist saadud motivatsioon ja enesekindlus ei raugeks.

Praktika pakkumine võib organisatsiooni jaoks olla alguses samuti hirmutav. Peamisteks hirmudeks, millega meie oma töös kokku puutume, on see, et praktikandi juhendamine võtab palju aega ja ressurssi ja takistab ettevõtte tööd. Neid hirme sooviks siiski kummutada.

Näiteks on Kühne ja Nageli IT Service Centre`i people lead Kerly Tosvel toonud välja, et praktikandid lisavad organisatsioonile palju väärtust. Ühelt poolt toovad praktikandid ettevõttesse värsket pilku, sest ümberõpe tähendab ju seda, et nad tulevad IT-sse hoopis teistelt elualadelt. Teiseks on Tosvel avastanud, et praktika juhendamine motiveerib ettevõtte töötajaid, kes tunnevad siis, et loovad lisaks oma igapäeva tööle veel mingis dimensioonis väärtust juurde.

Võib öelda, et võtmeks IT-valdkonna järelkasvu loomisel saab organisatsioonide võimekus ja valmisolek luua ja pakkuda täisväärtuslikke praktikakohti. Praegu on ettevõtted praktikantide värbamisel aga pigem tagasihoidlikud. Olgu põhjuseks teadmatus, kuidas ja mida teha, rahapuudus või juhendada saavate spetsialistide ülekoormatus. Igal juhul on oht, et kui olukord ei muutu, põrkavad verivärsked spetsialistid tagasi või lähevad mõnele muule erialale, ning IKT potentsiaal jääb saavutamata. Seega on viimane aeg väljakutsetele vastu vaadata ja asuda tegutsema.

Nii panengi südamele kõigile organisatsioonidele ja spetsialistidele, kes juba on IKT-s tegutsemas: jagage oma kogemusi ja olge valmis enda kõrvale võtma alles alustavaid ja hakkajaid spetsialiste. Lühiajaliselt tähendab see ilmselt pisut rohkem töötunde ja oma mugavustsoonist välja minekut, kuid pikemas perspektiivis aitab lahendada mitmeid probleeme, mis on põhjustatud õigete oskustega töötajate puudusest.

Enam ei saa lihtsalt jääda istuma ja mõtlema, et see on probleem, mida peab lahendama keegi teine. IKT-tööjõu puudus võib hakata pidurdama iga organisatsiooni ja kogu riigi arengut ning võimekust. Seega on see meie kõigi probleem ja lahendajateks peame olema samuti me ise. Üheskoos suudame palju korda saata.