Plaan tõsta koolikohustust 18. eluaastani või kutsehariduse omandamiseni on toonud mitmed eksperdid rääkima õpilaste väljalangevusest, kutsehariduse kasutamata potentsiaalist ja lisaraha vajadusest. Vähem on tähelepanu saanud noorte puudulik karjääriõpe.

Nimelt on riigile muret tegeva koolinoorte süsteemist väljalangevuse taga ühe tegurina õpilaste vähene eneseteadlikkus, puudulik info edasiõppimise ja töömaailma võimaluste kohta ning limiteeritud ja liiga hiline tugi valikute tegemisel.

Statistika kinnitab pikema haridustee kasulikkust. On teada, et põhihariduseta inimesel on tööturul keeruline hakkama saada, nende tasustatus on keskmisest väiksem ning üldine rahulolu madalam. Seega pole karjääriõppe vajalikkuse juures justkui midagi arutada, kuid reaalsus näitab hoopis midagi muud. Olemas on küll formaalne kohustus tutvustada noortele koolis võimalusi edasiõppimiseks ja töövalikuteks, kuid selles puudub sageli struktuur, sisu ja kontroll.

Kes vastutab karjääriõppe eest?

Karjääriõpe on koolides küll kohustuslik, kuid teadmiste edasiandmiseks puudub riiklik strateegia. Kohustuslik tähendab siin seda, et iga aineõpetaja peaks mingil viisil oma aines karjäärist rääkima. Samal ajal pole aineõpetajatel sageli aega ega konkreetseid teadmisi, juhiseid ega materjale, mille tõttu ei saa me rääkida süsteemsest ega toimivast karjääriõppest meie haridussüsteemis.

Riikliku ettekirjutuse täitmiseks võivad koolid pakkuda põhi- ja gümnaasiumi õpilastele karjääriõpetust valikkursusena. Kuna sellenimelise aine on EHIS-es registreerinud vaid kolmandik koolidest, siis järelikult ei ole ka see variant suurele hulgale noortele oma tulevikueesmärkide seadmisel kättesaadav.

Illustreerimaks, et süsteem on lünklik, hindavad õpilased üldhariduskooli karjääriõppe ja karjäärinõustamise kasulikkust suhteliselt madalalt ehk 4,7–6,4 punkti kümnest (Centar 2021). Lisaks karjääriõppe madalale kasutegurile praegusel kujul on probleem ka see, et kui karjääri teemaga üldse tegeletakse, siis enamasti liiga hilja ehk põhikooli või gümnaasiumi viimasel aastal. Vähene aeg erinevate erialade, ülikoolide ja karjäärivalikutega tutvumiseks viib läbimõtlemata otsusteni või tehakse otsuseid kas sõprade arvamuste, vanemate ootuste vm põhjal.

Noorte puudulikke oskusi teha oma tuleviku eriala- ja karjäärivaliku osas teadlikke otsuseid peegeldab ka see, et suur osa noori langevad esimesel kooliaastal valitud kutse- ja kõrgkoolist välja. Näiteks Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli direktor Enn Roosi ütles "Terevisoonis", et nende koolis on aastate keskmine väljalangevus 20 protsenti.

Tallinna Tehnikaülikooli näitel katkestas õppeaastal 2019/2020 õpingud 33 protsenti bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse esmakursuslastest (Sarapuu 2022). Väljalangevuse probleemiga tegelevad pea kõik kutse- ja kõrgkoolid, sest katkestamine ei näita vähenemise märke ja on riigile oluline kulu.

Toimiv karjääriõpe on keeruline, kuid võimalik

Õpilased hindavad, et info edasiõppimise ja erinevate töövõimaluste kohta jõuab nendeni väga ebaühtlaselt. Samuti hinnatakse koolis pakutavat karjääriõpet teoreetiliseks ning õppe sisu kohati vananenuks (Centar 2021).

Vajame hädasti koolisüsteemi, kus karjääriõpe oleks õppija vajadustest lähtuv ja praktiline. Just see muudab aga karjääriõppe korraldamise keeruliseks, sest on vaja leida individuaalseid lahendusi. Näiteks üks õpilane on huvitatud piloodi ametist, teine tahab kindlasti saada hambaarstiks ja kolmandal pole ideed, mida elus teha. Nii võivad ühe klassi 25 õpilast vajada täiesti erinevat tuge.

Endise haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul lõpetab igal aastal põhikooli 11 000 noort, kellest kolm protsenti ei jätka haridusteed. See suurusjärk on u 600-700 noort, katkestamine ühes vanusekohordis aga jätkub ja nelja aasta pärast on katkestanud juba 2000 noort. See on kaugel ideaalist, kuid pole siiski hoomamatu arv.

Ainuüksi Tuleviku Tegijate (endine Tagasi Kooli) programmi kaudu korraldatakse igal aastal umbes 6000-le 1.-12. klassi õpilasele koolitund, kus erinevate valdkondade tegijad tutvustavad oma tööd. Lisaks pakutakse tudengi- ja töövarjutamise võimalusi ca 400 õpilasele aastas. Erinevaid võimalusi pakuvad ka näiteks töötukassa, karjäärikeskus, karjääristuudio, algatus "Laps tööle kaasa!", JA Eesti jt. Kui toimuvad lahendused on juba olemas, siis miks mitte võimendada neid tegevusi ja siduda koolide jaoks tervikuks?

Nagu öeldud, siis mitmed algatused teevad juba tänuväärset tööd ning tegelevad olemasoleva probleemi leevendamisega, kuid ilma riikliku toeta suurt läbimurret toimuda ei saa. Toimivate lahenduste pakkumisel saab probleemiks see, et kuna karjääriõppe pakkumine ei ole riiklikult prioriteetne teema (kusjuures tasub lisada, et karjääriõpetuse õpetajaks ei saa Eestis õppida), siis pärsib arengut motiveeritud partneri puudumine ning alarahastatus.

Ainult entusiasmi najal on nendel organisatsioonidel keeruline pikas perspektiivis tegutseda ning pakkuda koolidele süsteemset tuge noorte elutee teadlikul suunamisel. Ja äärmiselt kahju oleks olemasolevat ressurssi ning potentsiaali raisku lasta.

Hea laps kasvab vitsata

Kokkuvõttes taandub kõik ikkagi küsimusele, kuidas oleks võimalik luua õpiruum, kus iga laps saab oma potentsiaali teostada? Ajuteadlane Jaan Aru on oma kirjutistes pakkunud välja visiooni: saagem rahvaks, kelle iga laps leiab oma tee. Enese tundmaõppimine, info ja tugi valikute tegemisel on siinkohal hädavajalikuks osaks.

Karjääriõppe parendamisega aitame kindlasti kaasa väljalangevuse ennetamisele ja säästame paljud õppijad välditavatest ning riigile kulukatest eksirännakutest. Muidugi ei saa lahendada väljalangevust ainult karjääriõppe parandamisega, sest seda mõjutavad lisaks ka õpioskuste puudulikkus, majanduslikud raskused, perekondlikud probleemid jm.

On kiiduväärt, et riiklikuks eesmärgiks on seatud vähendada noorte väljalangevust koolisüsteemist, aga kas selleks valitud koolitee pikendamine kui sunnimeede on kõige jätkusuutlikum?

Probleemide lahendamiseks tuleb tegeleda nende keerukusteni viivate tüviprobleemidega. Koolisüsteemis karjääriõppe tõhusamaks muutmine on üks olulistest mõjutusvaldkondadest ning Eestis on mitmeid organisatsioone ja MTÜ-sid, kes on valmis oma ekspertiisi ja toimivate platvormidega selleks abikäe ulatama. Selleks on aga vaja, et riik teadvustaks, et ka karjääriõpe on haridusvaldkonnas oluline teema ning panustaks valdkonna tegijatesse, et luua õnnelikke tuleviku tegijaid.

Allikad

• Karjääriteenused Eestis, Centar 2021. 
• Viis abinõu, et tudeng õppimist pooleli ei jätaks, Külli Sarapuu.